Kanter: midagi on vaja teha, muidu sõidetakse meist ka edaspidi trammiga üle ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) otsustas järgmiseks hooajaks vähendada Teemantliiga ametlike võistlusalade arvu. Oodatult on otsus saanud paljudelt sportlastelt ja treeneritelt hävitava hinnangu. Vikerraadio saates "Spordipühapäev" arutlesid sel teemal kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter ja tema kunagine treener, nüüd tänavust maailmameistrit Daniel Stahli treeniv Vesteinn Hafsteinsson.

Teemantliiga ametlikust programmist heideti välja kolm ala, mis tunnistati erinevate küsitluste põhjal kõige vähepopulaarsemateks. Need alad on kettaheide, kolmikhüpe ja 3000 m takistusjooks. Kettaheide ja kolmikhüpe on järgmisel aastal üldse kavas vaid kahel Teemantliiga etapil. Peamise aladest loobumise põhjusena toodi välja soov mahutada edaspidi kogu võistlusõhtu 90-minutilise teleülekande sisse.

Kettaheite maailmameistri, rootslase Daniel Stahli treeneri Vesteinn Hafsteinssoni sõnul on tegemist skandaalse ja täiesti valedel alustel tehtud otsusega, millel võivad olla kettaheitele katastroofilised tagajärjed. Hafsteinssoni sõnul ei ole võimalik võrrelda erinevate alade populaarsust olukorras, kus teleülekannetes näidatakse alati kõiki jooksualasid ja tutvustatakse ükshaaval kõiki jooksjaid, kuid näiteks kettaheide mahub telepilti ainult pika ülekande lõpus ja ka siis jõuab televaatajateni vaid paar heidet.

Olümpiavõitja lõi kergejõustiklasi koondava ühenduse

"See märgib kettaheite hävitamise algust. Näete, mis on juhtunud vasaraheitega. Seda ei näe kunagi televiisorist, sportlastel on võimatu saada sponsorlepinguid, sest ala heideti mõne aasta eest üle parda. Nüüd tehakse sama kettaheite ja kolmikhüppega. Ma arvan, et see on kettaheite jaoks katastroof," rääkis Hafsteinsson "Spordipühapäevas". "Tundsin end väga halvasti, kui ei saanud otsuse avalikuks tulemise päeval midagi teha. Kuigi teadsin, et selline otsus tuleb. Kuulsin sellest juba kuus kuud tagasi."

"Saatsime oktoobri alguses IAAF-ile isegi kirja kõikvõimalike ettepanekute ja lahendustega. Nüüd kirjutasime teisegi kirja, et algatada ülemaailmne protestiaktsioon," jätkas Hafsteinsson. "Nad on läinud liiga kaugele, nad ei kuula meid, ei sportlasi ega treenereid. Nad langetavad täiesti mõistusevastaseid otsuseid, nagu see, et kõik alad peaksid mahtuma 90 minuti sisse nagu jalgpallimäng. See on vale ja ma kavatsen astuda [IAAF-i presidendi] Sebastian Coe vastu võitlusse. Minu arvates peaks ta tagasi astuma ja andma uutele inimestele võimaluse ala arendada, sest praegu ta hävitab seda."

Vesteinn Hafsteinsson Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Pärast rahvusvahelise kergejõustikuliidu otsust teatas USA kolmikhüppaja, neljakordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja Christian Taylor, et asutab kergejõustiklasi koondava ülemaailmse organisatsiooni, mille eesmärk on võidelda sportlaste õiguste eest.

Taylori hinnangul on Teemantliiga alade arvu vähendamine sportlaste suhtes ebaõiglane ning lõhub kergejõustiku trumbiks olevat mitmekülgsust. Taylori ettevõtmist toetavad teiste seas ka mitmed Eesti tippkergejõustiklased. Ka Vesteinn Hafsteinssoni sõnul on selline sportlaste ühendus hädavajalik.

"Christian Taylor teeb väga head tööd. Meil tuli sama mõte peaaegu samal päeval, mil tema sellega algust tegi. Nii et me mõtleme ühtemoodi," lausus Hafsteinsson. "Sportlased peavad võimu enda kätte võtma nagu tennises, golfis ja jalgpallis, kus sportlastel on oma hääl, sest IAAF töötab sportlastele vastu. Mõneks ajaks jääb see teema ilmselt õhku."

Hafsteinsson: lähen rahvusvahelise kergejõustikuliidu vastu sõtta

"Hakkame korraldama väiksemaid kettaheite- ja kolmikhüppevõistlusi, aga mina olen võitluseks valmis. Lähen rahvusvahelise kergejõustikuliidu vastu sõtta koos paljude kettaheitjate ja treeneritega," lisas Hafsteinsson. "Christian Taylor koondab enda selja taha kolmikhüppajad ja mul on tema ettevõtmise üle väga hea meel. Loodan, et suudame midagi muuta, sest see on ennekuulmatu. Nad hävitavad kergejõustiku ajaloolist ja kultuurilist pärandit. Ma ei mõista seda üldse ja kui see neil läbi läheb, on suur tõenäosus, et panen ameti maha."

Kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanteri sõnul mõistab ta, mis huvid on aladest loobumise otsuse taga, kuid ei pea säärast otsust mingil juhul õigeks. Kanteri hinnangul on see valus löök tervele kettaheitekogukonnale.

"See asi oli päevakorras juba suve keskpaigas ja tegelikult oli see otsus teada. Selge see, et otsus ei rõõmustanud meie heitemaailma üldse ja eks enne, kui otsus langetati, ringlesid teatavad kirjad," sõnas Kanter. "Võib-olla kõige kurvem selle asja juures ongi see, et Teemantliiga on mitte ainult rahvusvaheline kergejõustikuliit, vaid see on äriettevõte, kes otsustab ja selle taga on suuresti mänedžerid. Nende hulgas pole kunagi olnud sellist väljakualade lembust. Loodan, et meil on midagi võimalik teha, sest vastasel juhul on see täna kettaheide, aga läheb veel paar aastat mööda ja siis öeldakse, et võtame kuulitõuke ja odaviske ka välja. Sellega leppida kindlasti ei saa."

"Tuleb rahvusvahelisele kergejõustikuliidule selgeks teha, et kergejõustik on ikkagi tervik, mis koosneb väga paljudest erinevatest aladest ja kui me hakkame neid ükshaaval programmist eemaldama, siis see kindlasti ei ole meie tulevik," lisas Kanter.

Gerd Kanter Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Mida arvab tiitlivõistlustelt 12 medalit võitnud Kanter Christian Taylori initsiatiivist? "Mul endal oli väike võimalus Sebastian Coe'ga nendest teemadest rääkida, küll mitte pikalt. Aga ma arvan, et kui vaatame ühingute teemat mujalt maailmast, siis see vastandab väga tihti suuri organisatsioone ja see annab võimaluse meil kui sportlastel ja treeneritel võib-olla natuke paremini oma õiguste eest seista, mitte lihtsalt lasta mingil hulgal mänedžeridel otsuseid langetada. Arvan, et on vaja midagi ette võtta, muidu meist sõidetakse ka edaspidi trammiga üle," tõdes Kanter.

Spordialade kuninganna positsioon on käest lastud

Kas mingil määral on võimalik ka Teemantliiga korraldajate otsuseid mõista? "Suuresti on probleem selles, et kui võtame Lamine Diacki valitsemisaja, siis see oli periood, kus ei tegeletud meie spordiala arendamise ja laiemalt populariseerimisega, tegeleti muude asjadega. Kergejõustikku on aegadest aega kutsutud spordialade kuningannaks, aga tegelikult see positsioon on väga selgelt käest ära lastud," mõtiskles Kanter.

"See 90-minutiline programm mind üldse ei kõneta. Kui tahame kas või 90 minutit head ülekannet saavutada, on selleks vaja vähemalt kaks tundi eelprogrammi, kus viia läbi oluliselt rohkem alasid, mida hiljem panna väikese viitega otseprogrammi sisse," jätkas Kanter. "Mitte, et meil oleks nii, nagu seni, et näitame võib-olla kolme paremat katset, vaid et mängitakse maha ikkagi igast voorust kolm paremat hüpet, tõuget, viset. Selle võrra see ülekanne muutub kvaliteetsemaks."

"Pahatihti on praegu ülekanded väga jooksukesksed. Samas, jooksu puhul on tohutult kordusi. Saan aru, et seal on teatavad kommertslikud tagamõtted, aga ma arvan, et tänapäeva tehnoloogia on niivõrd palju arenenud, graafikaga saab teha igasuguseid ägedaid asju. See küll kuidagi ei päde, et jooksjaid peab kogu aeg näitama sellepärast, et nende selja taga on bänner," arutles Kanter. "Tuleb olla loominguline ja ma arvan, et teleülekandeid on võimalik teha oluliselt efektiivsemaks ja oluliselt kaasakiskuvamaks. Kui tulla veel selle juurde, et kuskil on tehtud mingi uuring, miks üks ala on populaarsem kui teine, siis kui võtame puhtalt sportlikus mõttes, elavad kettaheide ja kolmikhüpe oma säravamaid aastaid – on tugev konkurents, on tulemused, mis on maailmarekordilähedased ja on suurepärased sportlased. Nende alade programmist väljajätmine on suur kuritegu. Kindlasti tuleb mõelda, et kui me midagi ei tee, siis mis on järgmine."

"Kui meie ala kunagi ei näidata, siis kuidas me saame öelda, et üks ala on populaarsem? Lahendus saaks olla see, et meile pakutakse igalt alalt eraldi kanalit ja siis saame vaadata, millist kanalit kõige rohkem jälgitakse," pakkus Kanter välja. "Ja siis võime öelda, et on väga selged vaatajanumbrid. Aga seni, kuni ütleme seda lihtsalt tunde järgi, siis see kindlasti adekvaatne ei ole."

Toimetaja: Maarja Värv

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: