Tiidrek Nurme tahab viia maratoniaja alla 2:10 ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kergejõustiku maailmameistrivõistlusteni on jäänud veel 167 päeva ehk veidi rohkem kui viis kuud. Üks neljast Eesti kergejõustiklasest, kes maailmameistrivõistluste normi juba täitnud, on maratonijooksja Tiidrek Nurme.

Juba mullu augustis Euroopa meistrivõistlustel Berliinis MM-i normi täitnud Nurme parandas toona joostud isiklikku rekordit hiljuti Hannoveris rohkem kui pooleteise minutiga.

"Kõige olulisem asi, mida selle tulemuse juures hindan - see oli meil prognoositud," lausus Nurme ETV-le. "Treeneriga arvestasime välja, mis Hannoveri tingimustes - sellises seltskonnas, kliimas ja treenitusega - oskasime hinnata hetkevormi. Valisime ka vastava tempo."

"Mis veel heameelt valmistab - sellise agressiivse algusega pole ma veel kunagi maratoni alustanud ja nii lõpuni kesta - see annab mulle ainult usku sellesse, et lähiajal kannatan kiiruse alguse ära. Ehk siis siit võiks veel oodata tulemuse paranemist."

Nurme sõnul peaks temasuguste eeldustega mees ideaalsetes oludes natukese lisatrenni korral jooksma aja alla 2:10. "Vaadates teisi minu tasemega ja sama taustaga jooksjaid ehk siis 5000 mehi ning aegu, mis seal on, hapnikutarbimist, mida saab spordiarsti juures selgeks teha... füüsilised näitajad-eeldused on kõik selleks olemas, et võiks kunagi oma maratoniaja saada aja alla 2:10."

Oma elu esimese maratoni jooksis Nurme kolm ja pool aastat tagasi. Tänaseks on ta läbinud kaheksa maratoni. "Kui peaks tagasi vaatama oma esimest maratoni, siis natuke naeran selle peale - kui roheline ma olin! Aga nagu kõik tippmaratoonarid võivad öelda - iga maraton on erinev. Aga iga maraton õpetab nii palju ja täna olen kindlasti rohkem maratoonar kui oma esimesel. Selle pagasiga, mis mul on, võin vaadata olümpia suunas väga helgete mõtetega."

Veel enne karjääri teist olümpiamaratoni seisab ees võib-olla isegi raskem katsumus - maailmameistrivõistluste maraton Katari pealinnas Dohas oktoobri alguses. "23.59 on Doha maailmameistrivõistluste meeste maratoni start. Kui hakkame mõtlema, siis maratoni joostakse üldiselt hommikul mitte südaöösel. See on juba omaette väljakutse. Seal on tohutult suur ajavahe ehk siis võimalik, et kõige parem asi on üldse see, et treenin Ameerika Ühendriikides, kust lendan otse sinna. Siis oleks minu jaoks võistlus hommikul."

"Aga mis on kõige suurem väljakutse - kliima!" jätkas Nurme. "Isegi kui maraton on südaöösel, siis võib see ikkagi tähendada, et stardis on 30 kraadi soojust pluss õhuniiskus. See on ka põhjus, miks paljud maailma tipud selle võistluse peale ei mõtle, sest see on liiga ekstreemne. Samas mina usun täna seda, et eestlastel ja kogu mu meeskonnal on piisavalt tarkust, mida võiks ära kasutada ning lõpuks tänu sellele võiks seal kiiremini joosta ja lõpetada tänu headele teadmistele ja meeskonnatööle esikümnes."

Toimetaja: Siim Boikov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: