Ujumisliidu uus president: suurim väljakutse on infrastruktuuri parandamine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Eesti Ujumisliit

Möödunud nädalavahetusel peetud ujumise Baltimaade meistrivõistlustel vahetus alaliidu president. Laupäeval peetud Eesti Ujumisliidu üldkoosolekul valiti presidendi ametisse Simon Renno. Tema volitused kestavad järgmise aasta sügiseni, selle ajaga loodab ta anda enda panuse infrastruktuuride parandamisesse ja korraliku arengukava koostamisse.

Alates 2012. aastast presidendi rolli täitnud Karol Kovanen loobus positsioonist omal soovil, kuna ei näinud võimalust ujumisliidu juhtimist muude kohustustega enam kokku sobitada. Alaliidu juhatuses ta siiski jätkab.

Nii endisel kui praegusel ujumisliidu presidendil on ettevõtlustaust. Kovanen töötab Europarki tegevjuhina, Simon Renno aga Luminor Panga korporatiivpanganduse üksuses.

Vikerraadio vestles Eesti Ujumisliidu uue presidendi Simon Rennoga laupäeval mõned tunnid pärast ametisse valimist. "Kui Karol teavitas kolm nädalat tagasi juhatust ja kogu ujumiskogukonda, et astub ametlikult presidendikohalt tagasi, siis oli mõnda aega mõtlemist, kas see koht vastu võtta või kas üldse kandideerida. Aga lõppkokkuvõttes see sära, mis on silmis neil inimestel, kes on siin basseini ääres, motiveerib igati ujumise nimel tööd tegema ja vaeva nägema," ütles Renno Vikerraadiole. "Ma ütleks, et kõige suurem küsimus on meil ikkagi basseini- ja veeaja puudus. Meil ei ole praegu Põhja-Eestis 50-meetrist, olümpiamõõtmetes ujulat. See on tippujumises väga suur probleem. Ja samamoodi, ujumine alana on nii palju arenev Eestis, et veeaega on puudu ka igal pool regionaalselt."

"Kindlasti selle juhatuse üks suuremaid väljakutseid on selle probleemiga tegeleda ja infrastruktuuri parandada," jätkas ta. "Ise me seda ei suuda, siin vajame loomulikult abi kohalikelt omavalitsustelt, riigilt. Ilmselgelt me ka sellele loodame, sest käimasolevates koalitsiooniläbirääkimistes on korduvalt mainitud, et ujumise algõpetus on oluline ja seda infrastruktuuri on vaja mitte ainult tippujumise jaoks, vaid ka selleks, et iga eestlane oskaks ujuda."

Kaua te olete ujumise sees olnud ja mis rollis? "Mina ise ujusin kuni aastani 2005. Siin samas Auras olid mul viimati Eesti meistrivõistlused tol aastal. Kahjuks minu tulemused päris seal ei olnud, et mõelda tippsportlase karjäärile ja seetõttu otsus ujumisega mitte jätkata tuli selle võrra kergemalt," tõdes Renno. "Aga tagasi ujumise juures olen aastast 2012 ja alates 2016. aastast juhatuse liikmena. Olen püüdnud oma nõu ja jõuga abiks olla juba mitmeid aastaid."

Seega enam-vähem on ettekujutus olemas, mida saab selle pooleteise aastaga teha, mil te kindlasti presidendirollis olete? "Kõige suurem asi, mida selle pooleteise aastaga teha, on kinnitada korralik ja läbimõeldud arengukava aastateks 2020-2032. Sellega praegu töö käib ja selleks on vaja loomulikult kogu ujumiskogukonna panust, aga see ongi selline pikem, umbes aastane protsess," arutles Renno. "Loodame sellega valmis saada järgmisel aastal samal ajal, et siis kui on tulemas uue juhatuse ja presidendi valimine 2020 sügisel, siis uus juhatus saab kas siis samas või uues koosseisus edasi minna ja hakata neid tegevusi ellu viima."

"Sul ei ole tippujumist, kui ei ole tugevat püramiidi alumist otsa ja paratamatult on vaja tippe, selleks et ujumise kui ala juurde tuua rohkem inimesi," jätkas Renno. "Eesti riigina on meil palju veepiiri, meil on palju jõgesid ja järvi, ujumisoskus on eluline oskus. Meie üks suuremaid eesmärke on see, et võimalikult paljud Eesti inimesed oskaksid ujuda. Selleks on vajalik nii tugev algõpetus kui ka väga head tippujujad, kes motiveerivad ja inspireerivad Eesti inimesi minema basseini või vette ja hoidma oma tervist."

Toimetaja: Maarja Värv

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: