118-aastase ajalooga Davis Cupi ootavad Pique algatusel suured muudatused ({{commentsTotal}})

Gerard Pique (taga keskel) koos kaaslastega hääletustulemuste üle rõõmustamas.
Gerard Pique (taga keskel) koos kaaslastega hääletustulemuste üle rõõmustamas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Rahvusvahelise Tenniseliidu (ITF) aastakoosolekul võeti enamuse häältega vastu otsus reformida 1900. aastal alguse saanud meeste Davise karikavõistlused. Muudatuste üheks algatajaks on Barcelona jalgpallur Gerard Pique.

Pique loodud spordi, meelelahutuse ja meediaga tegelev ühing Kosmos koostas koos ITF-iga Davis Cupi reformimise plaani, mis pandi aastakoosolekul hääletusele. Vastuvõtmiseks oli vaja saada 147 häälest kahe kolmandiku poolehoid ja sellega saadi ka hakkama – muudatusettepanekud võeti vastu 71,43-protsendilise enamushäältega.

Uuendused kehtestatakse juba 2019. aastast ja puudutavad eelkõige Davis Cupi kõrgeimat tippu. Seni oli kõrgeim tase Maailmaliiga, kuhu kuulusid 16 riiki. Esmalt mängiti esimene ring, siis veerandfinaalid, poolfinaalid ning lõpuks finaal. Uuendatud süsteemi kohaselt lähevad aga veebruari alguses esimeses ringis vastamisi 24 riiki, kes mängivad omavahel kodus-võõrsil süsteemis ning iga paari võitja pääseb novembrikuisele finaalturniirile.

Varasemate tulemuste põhjal saavad neli riiki otse finaalturniirile, lisaks teenivad kaks riiki vabapääsme – tõenäoliselt saab ühe korraldajariik, kui ta pole juba kohta finaalturniirile taganud. Seega selgub järgmisest aastast Davis Cupi võitja 18 riigi osalusel peetaval finaalturniiril, kus esmalt jagatakse riigid kuude alagruppi. Grupifaasis mängitakse kolm matši – kaks üksik- ja üks paarismäng, senise parem-viiest asemel selguvad võitjad parem-kolmest-süsteemis ehk maksimaalselt mängitakse kolm setti. Iga alagrupi võitja pluss kaks paremat teise koha omanikku pääsevad edasi väljalangemismängudele. Alagrupimängud peetakse esmaspäevast neljapäevani, veerandfinaalid reedel, poolfinaalid laupäeval ning finaal pühapäeval. Alagrupiturniiri kaks kõige kehvemat riiki langevad järgmiseks aastaks tsoonigruppi, ülejäänud, kes poolfinaali ei jõudnud, saavad järgmise aasta veebruaris taas esimesest ringist alustada.

Esimene Davis Cupi finaalturniir peetakse tuleva aasta 18.-24. novembrini kas Madridis või Lille'is.

"Mul on äärmiselt hea meel, et riigid otsustasid meie muudatusettepanekute poolt hääletada. Saame nüüd koos Kosmosega selle võistluse potentsiaalist maksimumi võtta ja viia selle uuele tasemele," kommenteeris ITF-i president David Haggerty. "See uus võistlus on nagu tennisefestival, mis on nii mängijatele, fännidele, sponsoritele kui ka telekanalitele köitvam. Lisaks kaasavad muudatustega ka uued rahasummad, mis aitavad osalevates riikides tennist veelgi enam arendada. Meie missioon on tagada, et see ajalooline otsus aitaks järgmise põlvkonna mängijaid."

"See on ajalooline päev ja me oleme veendunud, et see otsus aitab nii Davis Cupi kui ka tennise arengut üleüldiselt," kommenteeris Kosmose tegevjuht Pique. "Tahaksin tänada ITF-i presidenti David Haggertyt, ITF-i direktorite nõukogu ja kõiki teisi ITF-ist, kes on viimastel kuudel koos Kosmosega nende muudatuste kallal tööd teinud. Tahaksin ka õnnitleda kõiki neid, kes need muudatused vastu võtsid, loodetavasti mõistate, milline ajalooline otsus see oli."

Gerard Pique ja ITF-i president David Haggerty Autor: AFP/Scanpix

ITF ja Kosmos sõlmisid 25-aastase koostöölepingu, millega panustab Kosmos tennisesse ühtekokku kolm miljardit USA dollarit. Tänu sellele tõuseb ka Davis Cupi auhinnafond – see summa on vähemalt 20 miljonit dollarit.

Uue formaadi elluviimiseks on esimesed sammud juba astutud, ITF-i teatel antakse täpsematest detailidest teada lähinädalail.

Muudatustele olid vastu näiteks Austraalia ja Suurbritannia tenniseliidud. Austraalia vastuseisu üheks põhjuseks peetakse seda, et neil on plaanis koos meeste profitennise organisatsiooni ehk ATP-ga luua konkureeriv võistkondlik turniir, kus võib-olla jagataks ka edetabelipunkte, Davis Cupil mängimise eest aga pärast 2015. aastat punkte enam ei teenita. ATP ja Austraalia tenniseliidu loodav tiimide võistlus peaks esimest korda toimuma 2020. aasta jaanuari esimesel nädalal, mis tähendab, et nende võistlus oleks vähem kui kaks kuud pärast Davis Cupi finaalturniiri.

Tippmängijate osas on arvamused Davis Cupi uue formaadi osas erinevad, on nii pooldajaid kui neid, kes olid selle uuenduse vastu.

Kuidas mõjutavad need muudatused aga Euroopa-Aafrika tsooni II gruppi kuuluvat Eesti meeskonda? Esialgu väga palju ei mõjutagi. Tänavu alustas Eesti mängimist veebruaris, kui 1. ringis jäädi alla Leedule ning seejärel mängiti aprillis II liigasse püsimajäämise nimel Tuneesiaga, kes alistati mängudega 3:1. Davis Cupi avalikustatud järgmise aasta kalendri põhjal mängivad II liiga riigid kodus-võõrsil süsteemis enda valikul kas aprillis või septembris. "Meie grupis on tõenäoliselt ainuke muutus, et tiime jääb vähemaks ja mängitakse üks kord aastas," arvas aastakoosolekul osalev Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint.

Toimetaja: Maarja Värv



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: