Teigamägi kandideeris EOK presidendiks ka poolteist aastat tagasi. Tunamullu oktoobris kogus Kersti Kaljulaid valimiste esimeses voorus 56 ja Urmas Sõõrumaa 40 häält, Teigamäe poolt hääletas 23 EOK liiget ehk ta ei pääsenud teise vooru.

"Mina ei ole palju muutunud, minu suhtumine sporti ja arusaamine spordist ka väga palju mitte, aga vaadates viimase aja muutusi spordisüsteemis, tuleb mõnevõrra selles programmis muudatusi teha. Tuleb võtta mõned asjad lahti, mõned pole enam nii aktuaalsed," tõdes Teigamägi teisipäeva hommikul "Terevisioonis".

"Kindlasti soovin natuke rohkem teada, millistel põhjustel ja mismoodi täpsemalt on muudetud noortespordi rahastamise süsteemi. Samuti olen aru saanud, et senine juhtkond tegeles põhikirja muudatuste planeerimisega, jällegi: miks, mis põhimõtetel ja mis suunas? Kas on valmis uus draft või on töö pooleli? Need on suured asjad. Noortesport puudutab väga paljusid EOK liikmeid, põhikiri puudutab kogu organisatsiooni."

Teigamägi tõdes, et sponsorite toomine Eesti sporti on raske ülesanne. "Kui räägime sellisest rahast, mis tegelikult midagi muudab, siis see on väga keeruline. Eestis on väga palju häid sporditoetajaid, Eesti eraettevõtjad on altid sporti toetama, aga paratamatult elame me väikeses riigis. Meie majanduse maht on väike ja me ei saa sporti eratoetajatele rajada," ütles ta.

"EOK eelarvest suure osa moodustab tipp- ja saavutusspordile suunatud raha, EOK on mingil määral riigi käepikendus, ekspertorgan selle raha jagamisel. Suuri paremale-vasakule kaldeid teha ei saa. Süsteem peab olema läbipaistev, arusaadav ja nii aus kui võimalik, sest otsustamine on mingil määral alati subjektiivne, aga ütleme nii, et raha - ükskõik, millises sektoris - on alati vähe," jätkas Teigamägi.

Endine kergejõustikuliidu president möönis, et on medaliusku inimene. "Elu on mind kokku viinud paljude Eesti edukate sportlaste medalivõitudega ja enamasti, tahaks öelda alati, aga enamasti need ühendavad rahvast," ütles ta. "Kõik on rõõmsad, vahet pole, millised on nende poliitilised kuuluvused või suhtumine muudesse probleemidesse. Näha on, kuidas inimeste tuju muutub paremaks, kui keegi on maailmatasemel edukas."

Teigamägi usub, et Eesti spordikeskkond on praegu pigem turvaline. "Igaüks meist soovib, et kui meie lapsed lähevad trenni või huviringi, oleks see neile meeldiv tegevus, et nad sooviks sinna minna, et see oleks koht, kus nad leiaks sõpru, mitte koht, kus oleks kahtlused ja kõhklused. Ma arvan, et suur-suur enamus nii meie treenereid kui spordijuhte on sellise keskkonna loojad, mis on nii noortele kui täiskasvanud sportlastele turvaline."