Üks kaotus on võib-olla juhus. Kas kaks kaotust on muster?

Kas just muster, aga suurem juhus igal juhul ei ole. Selles aknas tõesti mingi muster ju välja joonistus.

Hästi palju on toodud meie korvpalli viimaste aegade ebaedus põhjuseks, et meie mängijad mängivad oma koduklubides rollides, mis ei nõua väga suurt vastutust ja seetõttu nad ei saa olla koondises suuremas rollis. Kuidas seda ravida?

See on äärmiselt keeruline küsimus ja arvan, et kiiret ravi sellele ei ole. Põhjus, miks meie mängijad on klubides sellistes rollides on see, et nad on selles rollis head. Teistsuguses rollis nad ei ole nii head.

Kui nad koondisesse tulevad, siis me millegi pärast ootame ja usume, et mõnedes rollimängijates on ka liidermängija sees, aga viimases koondiseaknas ei tulnud seda kellestki välja. Välja arvatud Kristian Kullamäe, kes on ju alati oma töö ikkagi ausalt ära teinud.

Meil on koondises hästi palju samast ajaperioodist mängijaid. Öeldakse, et ühte sellist käratajat meeskonnas ei ole. Siim-Sander Vene on juba eakam, Janari Jõesaar on samuti vanem mängija, aga pole päris see tüüp. Kust selline mängija siis ikkagi tulema peaks?

Olen nõus. Seda käratajat oleks vaja või sellist hypeman'i, kes ka väljakul asjad ära teeks. Sellist tüüpi mängijat kasvatada on üliraske. Selliseid mängijaid ongi maailmas vähe. [Stefan] Vaaks võiks mõne aasta pärast kindlasti selline sell olla. Tuleb lihtsalt kannatada, kuni meil kasvab selline häälekas mängija.

Kas rahvuskoondis oli füüsiliselt selles seisus, millega minnakse augustikuu lõpus mängima MM-valikmänge?

Pigem ei olnud, sest neljast mängus kolmes, kui ka kontrollmängud arvesse võtta, varisesime teisel poolajal kokku. Natukene tuleb ilmselt füüsise taha ka vaadata. Pikk suvi on seljataga. Järgmine kord tuleb kindlasti midagi teistmoodi teha.

Sellel põlvkonnal on olnud hästi pikk aeg suureks saada. Meie oleme oodanud ja vaadanud seda kõike. Kas näeme seda korvpallipilti ilusamana kui see tegelikult on?

Mingis mõttes näeme ilusamana, sest need head hetked mõjuvad Eesti rahvale ikkagi väga-väga hästi ja jäävad kauaks meelde. Meil tekib kohe hästi suur ootus, aga reaalsuses läheb teisiti.

Soome mäng, okei mängupilt oli kurb, aga tegu on ju eelmise EM-i neljanda koha meeskonnaga. Tase ongi selline. Loomulikult oleks tahtnud, et Eesti oleks paremini õnnestunud, aga kui vastastel on viis venda, kes võivad oma mängijad üks-üks ette võtta ja ära teha, kui midagi ei tule, ning meil on üks selline mängija, siis see ongi reaalsus. Pole midagi teha. Tuleb tööd teha ja kasvatada neid, kes suudavad põrgatusega läbi minna.