Esmalt, naistele on see Euroopa meistrivõistlustelt plokkvibus juba teine pronks, mis näitab meie kuulumist Euroopa tippu. Oleme ka meie tüdrukute võimsaid esitusi näinud MK-sarjas ja maailmamängudel. Kus me oma plokkvibuga siis praegu maailma konkurentsis oleme?

See võibki tulla täiesti üllatusena, et me oleme maailma tipus. Tänasel hetkel on jälle ajalooline moment – kaks Eesti naisplokkvibulaskjat kuuluvad maailma esikümnesse, üheksas ja kümnes koht, kuid need ei ole sugugi nende kõige kõrgemad kohad. Nii Lisell Jäätma kui ka Meeri-Marita Paas on näiteks hoidnud maailma reitingutabelis ka neljandat kohta. Maris Tetsmann, kes on olnud ka 40. kohal, teda me ei ole vahepeal sellepärast tähele pannud, sest tundub, et kui esikümnes ei ole, siis äkki sa ei ole hea. Naiskonnana on ka maailma reitingus oldud viiendal kohal. Täna vaatame juba olümpiamängude poole.

Los Angelese olümpiamängudel on esimest korda kavas ka plokkvibu segatiimide võistlus. Meie omad on küll tipus, aga kui raske on OM-ile peale saada?

OM-ile pääseb 12 riiki. Toimuvad kvalifikatsioonivõistlused, kus neid pääsmeid jagatakse. Euroopa mängud on näiteks üks nendest kohtadest. Kindlasti tuleb maailma reitingus olla võimalikult kõrgel kohal, et see pääse lunastada. Praegusel hetkel on meie segatiim maailma reitingus üheksandal kohal.

Teiste alade kogemus on näidanud seda, et olümpiale pääsemine ja juba selles konkurentsis püsimine annab alale juurde tähelepanu, kandepinde ja ka raha. Millises seisus on vibuliit nende asjadega?

Harrastajate huvi on järjest tõusmas, eriti plokkvibu vastu. Sportvibu on kogu aeg olnud võrdlemisi populaarne. Rahaga on nüüd nii, et kui me vaatame neid imeilusaid särke meie naiskonna seljas, mis on ühe laskuri kujundatud, siis seal me paraku näeme ainult Team Estonia logo. Sinna mahuks ilusti üks sponsori logo veel juurde. Kui mitte kaks.

Millest teil praegu kõige suurem puudus on?

Tippsportlaste jaoks on kindlasti sponsorlus väga oluline. Reitingukohtade hoidmiseks on oluline väga paljudel võistlustel osalemine. Kui võtame nüüd noortespordi ja selle ala kandepinna laiemalt, siis vaadates näiteks Tallinnat või Tartut, siis kummaski linnas ei ole välilaskeala. Ehk olümpiadistsipliin 70 meetrit, 50 meetrit. Tartus saab lasta näiteks Tartu valla maadel ja Tallinnas on Saue ja Saku need kohad. Sisesaalide osas võiksid tingimused kindlasti paremad olla, aga etteruttavalt ütlen, et T1 keskuses juba on trennid käinud, aga sügisel ootame vibuklubi Sagittariuse poolt pidulikku avamist.

Aitäh, Rita-Anette stuudiosse tulemast, soovime Eesti vibuspordile palju edu!