"Olümpiamängude ajal viib ROK läbi ülemaailmse uuringu, mis hõlmab kõiki alasid ja distsipliine. Milano Cortina OM-i ajal mõõdeti 14 erinevat populaarsusindikaatorit ning 11-s neist oli kahevõistlus kõigi aladega võrreldes viimasel kohal," avaldas ROK teisipäevases pressiteates.

Loit rääkis kolmapäeva lõunal Vikerraadio saates "Uudis+", et lootis ROK-ilt mõistagi teistsugust otsust. "Eks lootus püsis ja lootus püsis ka, et naised saavad kahevõistluse osana olümpiamängudele. Vaadates viimaseid arenguid, pigem oli see kahtlane ja indikaatorit on antud alates 2018. aasta taliolümpiamängudest," tunnistas Loit.

Lisaks kehvadele populaarsusnäidikutele on kahevõistluse murekohaks olnud naiste tase ning Loit arvab, et nende kahe probleemi koosmõju viiski teisipäevase otsuseni. "Seal on kaks küsimust: esiteks pole naised nii heal tasemel kui nad võiks olla ning kui naistega hakati tööd tegema, unustas FIS ära oma põhilise toote ehk mehed ja nende vaadatavus vähenes. Taliolümpiamängud on nüüd soovõrdõiguslikkuse poolest võrdsed, naisi on isegi neli tükki rohkem. Kahevõistlus oleks olnud ainuke spordiala, kus on stardis ainult mehed."

"Enne Pekingi olümpiamänge, aastatel 2018-22, hakati kahevõistluse naiste poolt arendama," selgitas Loit probleemi tausta. "See on väga kiiresti arenenud, eelmine hooaeg hüppasid naised MK-sarjas juba suurelt mäelt, aga kahjuks peab tõdema, et maailma tipus on 10-15 sportlast. Neid oleks pidanud olema palju rohkem, et naised olümpiale saaks. Teades, mis need 11 indikaatorit võisid olla – need ei ole ainult telenumbrid ja meediamainimised, kindlasti ka see, kus seda spordiala vaadatakse jne. Kahevõistlus on meile väga südamelähedane, meil on ajalooliselt head tulemused ja me sooviks, et see olümpiamängude kavas jätkaks, aga me oleme vähemuses. See on populaarne paaris Kesk-Euroopa riigis, Skandinaavias, Jaapanis, aga neid riike on vähe. Kahevõistlus on ka üpriski kallis spordiala," loetles Loit põhjuseid.

Loit arvab ka, et kahevõistluse rahvusvahelised juhid ei teinud probleemide lahendamisel piisavalt kiiresti tööd. "Ma arvan, et on olnud hetki, kus rahvusvahelise suusaliidu poolt on asju vaadatud läbi roosade prillide: "küll me saame, ärme muretse". Viimased kaks-kolm hooaega on olnud sellised, kus on tehtud palju muudatusi ning on saadud aru, et ainult pisikestest sammudest ei piisa. Ka selle aja jooksul on asja natuke liiga positiivselt vaadatud," selgitas ta.

"Kui küsida, kus hakkas valesti minema: minu arvates siis, kui kogu rõhk enne Pekingi OM-i läks naistele. Hakati suuresti naisi kaasama – see oligi õige, aga samal hetkel unustati ära meeste kahevõistlus. Seda oleks samal ajal pidanud kasvatama. Aastal 2022 arvati, et 2026. aasta OM-il saavad naised esimest korda olümpiale, aga siis tuli karm reaalsus ning nüüd oleme siin, kus me oleme," tõdes Loit.

Kui Eestile sellel alal palju ilusaid hetki pakkunud 30-aastane Kristjan Ilves on karjääri videvikus, siis mis saab edasi Eesti noortest kahevõistlejatest, näiteks kevadel koos Ilvesega ROK-ile saadetud ühispöördumisele alla kirjutanud Ruubert Tederist, Fred Gustavsonist ja Karel Pastarusest?

"Eks nad peavad mõtlema. See on karm olukord, kahevõistluses on küll võimalik valida, kas lähed suusahüpetesse või murdmaasuusatamisse, aga see on ka selline ala, kus alustad väga noorelt ja spetsialiseerud väga varases eas. Järgmised neli aastat ehk algav olümpiatsükkel on äärmiselt oluline. Kui 2034. aasta OM-programmi tagasi ei saada, on minu arvates keeruline, kui mitte võimatu tagasi saada," tõdes Loit.

"Kui räägime jooksmisest või maadlusest, siis need ei ole kulukad spordialad, aga kahevõistlus kui selline nõuab koondistelt suures mahus ressursse. Need on seotud riigitoetustega, mis omakorda on paljudes riikides seotud sellega, kas ala kuulub olümpiakavva või mitte. Eriti kurb on see, kui MK-sari kaob telepildist ära. Siis need alad kaovad väga-väga kiirelt," lisas Loit.