Quick Pro Team on märkimisväärseid tulemusi välja sõitnud eelkõige Aasias. Lõppenud hooaeg algas sportlikus mõttes veidi keerulisemalt, aga aasta teises pooles koguti ka üksjagu võite.

Kuidas hinnata uue hooaja plaani kujundamise protsessi? "Ütleme nii, et väga keeruline on olnud. Just nimelt selle poolest, et üldse leida mingeid finantse ja planeerida seda võistlushooaega – järgmist aastat nii Euroopas kui Aasias. Aga ütleme niimoodi, et mingid detailid on selgunud, tõenäoliselt hooaja avastart on meeskonnal Aasias ja selleks on üks uus võidusõit Indias, mis peaks olema üldse India esimene UCI kategooriaga velotuur läbi aegade. Vaadates seda promo, mis nad teinud on sotsiaalmeedias, siis tuleb päris kõva sõit seal," rääkis Quick Pro Team'i rattur ja eestvedaja Mihkel Räim. "Ma arvan, et kõigil olid natuke ootused suuremad, et saaks selle aastaga võrreldes sammu edasi teha, kas siis rohkem võistlusi Euroopas või suuremat meeskonda, mis koosneb eestlastest, aga olude sunnil oleme praegu pigem pidanud võib-olla võtma kaks sammu tagasi. Aga me loodame vähemasti, et need kaks sammu tagasi on millekski hea, et astuda näiteks kolm sammu edasi tulevikus. Aga väga-väga keeruline tegelikult, jah."

Toimunud on üks väga suur muutus. 32-aastaselt otsustas profikarjäärile punkti panna Quick Pro Teamile valdava osa võite toonud sprinter Martin Laas. Kogenud mehe peale võis sisuliselt alati kindel olla, kuid nüüd tuleb leida uued võimalused esikohtade saamiseks. "Jah, tema sportlaskarjääri lõpetamine tuli, ma arvan, kõigile ootamatult. Meeskond oli Quick Pro Team, aga eks see oli tema najal üles ehitatud, et ideoloogia oli ikkagi see, et meeskond saaks võimalikult palju võite ja kuna ta sprindijalg on ikka üsna kiire, siis sai sinna päris palju panustatud," tõdes Räim. "Tulevikus rõhume rohkem nüüd nendele noortele, kes olid sel aastal ka meeskonnas, aga võib-olla nii palju šansse ei saanud, nad pigem olid abimehe rollis, aga nad olid sellest teadlikud, kui nad meeskonnaga liitusid. Tuleval aastal nad peavad ise nüüd näitama, tõestama, mis nad selle aasta jooksul õppinud on ja kuidas nad pingetele vastu peavad. Hetkeseisuga ma näen, et noortel või üldsegi teistel, kes meeskonnas olid, on väga palju võimalusi ja tuleb hoopis teistmoodi sõita, selles suhtes täiesti uus maailm."

Ehk siis 21-aastane Aaron Aus ning 20-aastased Oskar Küüt ja Martti Lenzius jäävad teiega ja võiksid siis oma arengus nüüd teha järgmise sammu? "Jah, samamoodi nemad jäävad ja Gleb Karpenko jääb, kes tegelikult siin hooaja teises pooles vahetas treenerit ja tundub, et tal see treenerivahetus tegi head," ütles Räim. "Hooaja lõpus oli näha, et tal oli nagu uus hingamine nii mentaalselt kui ka füüsiliselt. Ma arvan, et ka tema võib endas täitsa uusi tahke avastada."

Räim tõi lisaks välja, et talendikas Oskar Küüt sõitis lõppenud hooajal end UCI-taseme võidusõitudel kahel korral neljandaks ja temas peitub ka võitjapotentsiaal.

Nii või teisiti on spordiala mõistes pisikesel meeskonnal tarvis leida häid lahendusi, et eelarve kokku saada ja Eesti rattaspordi jaoks kindlasti kasulikku projekti edasi ajada. "Meil tegelikult oli umbes kuus-seitse Eesti ratturit, keda soovisime tiimi saada. Osadele jõudsime ka pakkumise teha, osad ütlesid eos, et nad ei soovi, nad sooviksid rohkem Euroopas sõita, kas või amatöörina. Ja nii see läkski. Tegelikult meil hetkeseisuga Eestist on ainult üks uus liituja järgmiseks aastaks," rääkis Räim. "See on üks pool, miks me peame vaatama natuke välismaa poole – meil on ikkagi tiimi list vaja täis saada. Ja teine pool on ikkagi see, et meil on hästi palju võistlusi Aasias, eriti nüüd uuel aastal, sest Euroopa võistlused on nii palju kallimad ja kuna need sõitjad on Aasias olemas, siis nende lihtsalt võistlustele lennutamine on palju odavam.

Ja kui sel aastal olid meil meeskonnas ka Mongoolia ratturid, sest et meil oli sealt üks sponsor, kes neid finantseeris, siis tuleval aastal on meil üks rattur ilmselt Hiinast, üks Taiwanist, üks rattur sellisest riigist nagu Laos, kes tegelikult elab Tais, ta on mägironija päris hea tasemega mees. Ja siis on ilmselt üks rattur Vietnamist, aga hästi palju ongi seal põhjus selles, et nad on "kohapeal olemas" ja teisalt on see, et nende tiimiga liitumine toob meeskonnale natuke rahalist leevendust, muidu oleks nagu äärmiselt keeruline."

Nii et ratturite maailmas, kus on, kus elu käib ikkagi inimlikumalt, seal ei ole probleemi, et Hiina ja Taiwani rattur ühes meeskonnas sõidavad? Mingites kohtades oleks see ilmselt päris keeruline. "Jah, kui nad ise on sellega päri ja kui alaliidud on sellega rahul, siis meie kätt ette ei pane," sõnas Räim. "Eks seal ongi tegelikult natukene segased lood, ma arvan, et me praegu vaatame puhtast sportlikust aspektist ja kui nemad tahavad nii teha ja nendele see sobib, siis miks mitte."