Kokkuleppe järgi astus Mehis Viru suguühtesse endast sõltuvuses olevate kannatanutega nende tahte vastaselt.

Teisipäeval meediale saadetud pöördumises tunnistab Viru, et oleks kogenud treenerina ja vanas eas pidanud hoiduma rumalustest ja lähisuhetest oma treenitavatega. Samas lisas ta, et otsustas kokkuleppemenetluse kasuks õigusrahu saavutamise huvides, kuid see ei tähenda, et ta oleks talle esitatud süüdistuses ennast süüdi tunnistanud.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kretel Tamm usub, et otsus mõjutab Eesti sporti.

"Loodan, et see otsus aitab ka spordimaailmas mingisuguseid reegleid natuke ümber sättida, sest tegelikult selle kriminaalasja menetlemise jooksul me nägime seda, et see distsiplinaarkaristusena määratud treenerikutse äravõtmine ei pruugi olla piisav, sest kui seda rikutakse, siis sellel justkui mingeid reaalseid tagajärgi ei ole," rääkis Tamm ERR-ile.

"Seetõttu ka selles kriminaalmenetluses oli väga oluline vastava lisakohustuse Mehis Virule kehtestamine, aga ma tahan ka väga loota, et teadvustatakse, milline võib tegelikult olla just tippspordis treeneri mõjuvõim, treeneri roll sportlase elus ja kui palju nad saavad tegelikult sportlasi mõjutada nii positiivselt kui ka väga negatiivselt."

Kohus mõistis Virule liitkaristusena vangistuseks neli aastat vangistust, mida ei pöörata täielikult täitmisele, kui Viru ei pane neli aastat ja kuus kuud kestva katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid.

"Tegelikult juba varem on Mehis Virult treenerikutse ära võetud ja kergejõustikuliidu distsiplinaarkomisjon on tema käitumist varem arutanud ja leidnud, et ta ei sobi treenerina töötama. Nüüd see kohtuotsusega määratud kohustus, selle rikkumine tooks kaasa selle, et on põhjust Mehis Virule määratud vangistus täitmisele pöörata," lisas Tamm.