Itaalia esimese ja kolmanda geimi võidud olid napid. Näiteks juhtis Türgi avageimis veel 22:20. Kolmandas geimis lasid itaallannad ise seisul 24:21 kolm geimpalli käest.

Kui Türgi geimivõidud olid kindlamad, siis viiendas kallutas Itaalia mängu otsustavatel hetkedel oma kasuks - 9:8 eduseisult lõpetati kohtumine kuue punktivõiduga järjest.

Itaalia jaoks tähendas see teist MM-tiitlit - esimene tuli 2002. aastal. Eelmisel korral (2022) tuli leppida pronks- ja üle-eelmisel korral (2018) hõbemedaliga.

Viimasel ajal läheb Itaalial aga eksimatult, sest nii äsja Tais kui ka mullusel Pariisi olümpial teeniti kuldmedalid mängugi kaotamata.

Valitseva Euroopa meistri Türgi jaoks tähistab hõbe aga koondise ajaloo esimest MM-medalit. Pronksile tuli Brasiilia, kes oli kolmanda koha mängus üle Jaapanist 3:2 (25:12, 25:17, 19:25, 27:29, 18:16).

Kahel eelmisel korral maailmameistriks kroonitud Serbia turniir katkes seekord kaheksandikfinaalis, kus tuli alla vanduda Hollandile 2:3 (25:27, 24:26, 25:22, 25:20, 11:15).

Turniiri kõige paremaks mängijaks valiti Itaalia koondise sidemängija Alessia Orro, sümboolsesse koondisesse kuulusid veel nurgaründajad Gabriela Guimaraes (Brasiilia) ja Mayu Ishikawa (Jaapan), diagonaalründaja Melissa Vargas (Türg), temporündajad Eda Erdem (Türgi) ja Anna Danesi (Itaalia) ning libero Monica De Gennaro (Itaalia).