Treier: vahepeal tundus, et mängid seitsme serblase vastu
Eesti korvpallikoondise ääremängija Kaspar Treier pidi võitlema osalt ka enda jaoks mitte igapäevasel positsioonil ehk keskmängija kohal ehk madistama EM-finaalturniiri avamängus Serbia staari Nikola Jokiciga.
Tuled trennist ja sul on vasakul säärel teip. Kas eilses mängus tegid liiga?
Ei, liiga ei teinud. Lihtsalt üks väike marrastus ja veri ei jäänud kinni. Trenni jooksul lihtsalt teip ümber plaastrile, et mahe ei tuleks.
Oli päris tige mäng ka. Teil andis seda enesekindlust otsida ja otsida ja otsida.
Väga-väga raske mäng. Just selliste suurustega me ei ole harjunud. See oli, nagu öeldakse - next level [järgmine tase]. Aga mis seal ikka, unustatud. Mõtleme juba Läti peale.
Igal juhul on nüüd kehaga katsutud, milline mees see Nikola Jokic on. Sellest ka unistasid enne mängu. Matthias Tassi resümee oli, et peaks rohkem sööma ja tugevamaks saama.
Ta ei ole mitte ainult tugevam ja suurem, vaid tal on ilmselt rohkem talenti ka. Päris äge oli platsil sellise mängija vastu olla. Ta tegi ikka ägedaid asju.
Ma mõtlesin, et mis on sinu resümee, et samasse kaliibrisse natukenegi jõuda.
Õnneks ma viie positsioonil veel regulaarselt ei mängi. Ma mõtlen pigem teiste asjade peale.
Hammustasid mu küsimuse katki. Tahtsin uudistada, kas sind lükatakse aina rohkem ja rohkem viie peale. Visata said tegelikult korralikult. 11 viskest kolm sisse - üsna sarnane teistel meestel ka. Oli siis pall märg, närv nii suur või midagi veel?
Meie viskeprotsendid kahjuks või õnneks olenevalt sellest, kuidas enda mängu käima saame. Kui saame loogilisi lahendusi, kui saame lauapallidest kiirrünnakutesse joosta ja jalad maas visatud, siis see protsent on meil kõrge. Kahjuks Serbia vastu see ei õnnestunud. Vahepeal tundus platsil olles, et mängid seitsme serblase vastu. Kuskil ruumi ei ole ja söödud läksid valedesse kohtadesse ja nii edasi. See oli tingitud sellest, et nad olid meist suuremad, tugevamad ja ka sel tasemel harjunud mängima. Nüüd peame lätlaste vastu tublimad olema ja enda mängu üles leidma.
Henri Drell ütles, et publik ja atmosfäär panid pinged peale, tuli närv sisse ja seetõttu tuli alguses ka pallikaotusi. Artur Konontšuk ütles, et temal jällegi atmosfäär tõstis suure leegi, et tahaks panna. Mis tunnetus sul väljakul oli? See oli sulle EM-finaalturniiril mängijana debüüt.
See oli äge, mis toimus. Kui kõik eestlased koos hümni laulsid, siis adrenaliini tõstis ta kõrgele. Aga selle pinge pealt ütleks, et kui sa ei saa normaalseid lahendusi ja vastased jooksevad ainult ketti ja viskeid mööda ei viska, siis see tõmbabki motivatsiooni ja usu alla. Sealt oli raske üles tõusta ja ärgata.
Läti kaotas päris korralikult Türgile. Kolmepunktivisete protsent oli kehva ja kaitse ei olnud ka hea. Arvestades, kuidas Türgi sai skoorida - mis on see võtmesõna, et homme oleks mäng kvaliteetsem?
Võtmesõna ongi see, et saaksime ise kaitses asjad tehtud. Mitte lasta neil joosta ja visata nii nagu nad on harjunud. Kui saame sellega hakkama, siis tuleb hakata mõtlema lauapallide kättesaamise peale, sest ilmselgelt oleme lühemad ja väiksemad. Kui need on käes, suudame rünnaku poolt vaadata, et saaks ise mõne lihtsama korvi kiirrünnakust või transition viskeid, mis meile väga meeldivad. Kui needkätte saame ja suudame kaitses töö ära teha, siis võime mängida küll.
Toimetaja: Siim Boikov






