Mullu veebruaris vallandas HC Tallinn klubi esindusvõistkonna peatreeneri Martin Noodla ja vahetult pärast seda ei nõustunud mängijad enam klubi meistriliigas esindama, viidates stipendiumivõlgadele.

Sellest kasvas välja tüli HC Tallinna ja Eesti Käsipalliliidu vahel, mis päädis kevadel sellega, et käsipalliliidu distsiplinaarkomisjoni otsusega eemaldati kõik HC Tallinna võistkonnad alaliidu korraldusel toimuvatelt võistlustelt ning klubi meeste meistri- ja esiliiga võistkondadele määrati kahe-aastane võistluskeeld.

Sügisel saatis HC Tallinnat Eesti Käsipalliliidu vahekohtus edu – klubi kahe-aastane keeld vähendati ühe hooaja pikkuseks ning tänaseks on HC Tallinna võistluskeeld lõppenud. 

"Mina olen sellega rahu teinud ja elus edasi liikunud," rääkis HC Tallinna tegevjuht Risto Lepp Vikerraadiole. "Eks nii mina kui ka teised osapooled tegime vigu. Lõpuks pidid kõik ennast kaitsma ja tõmbusid kaitsepositsioonidesse, mis on inimlikult loogiline. Kuna see oli pretsedenditu olukord, siis eks minagi pidin oma elutööd kaitsma nii kuidas oskasin ja sellel hetkel tundsin. Senini on mul sees ebaõiglustunne, et meilt meeskond nii-öelda kaaperdati ja samad mehed mängisid eelmisel hooajal suures osas sama koosseisuga HC Viimsi eest Eesti meistriliigas."

Lepp lõpetas koostöö toonase peatreeneri Martin Noodlaga, sest ei näinud, et Noodla viiks võistkonna soovitud tasemele. Lepa eesmärk oli ehitada noortest mängijatest tugev profimeeskond. Lepp väitis, et likvideeris mängijatega võlad mõne päevaga, kuid mängijaid siiski väljakule enam ei naasnud. See sundis HC Tallinna loobuma mängudest, mille eest määrati klubile ka karistus.

Lepp tunnistas, et kaalus tõsiselt rahvusvahelisse spordikohtusse (CAS) pöördumist. Tema hinnangul oleks seal võidu korral olnud võimalus saada kahjuhüvitist, mis oleks ulatunud sadadesse tuhandetesse eurodesse. Pärast Eesti Käsipalliliidu vahekohtu otsust loobus Lepp CAS-i poole pöördumisest.

Kuigi HC Tallinnal on luba algaval hooajal Eesti meistriliigas osaleda, siis Lepa sõnul seda ei tehta. "Tegin otsuse, et klubi naaseb meistriliigasse kahel juhul: kas täisprofessionaalse meeskonnana või paari aasta pärast noortega, kellega ma ise suuresti tegelen. Pigem see teine stsenaarium," märkis Lepp.

Tänavuseks hooajaks täisprofessionaalse meeskonna kokkupanemisel oli kolm suurt takistust. "Esiteks Eesti käsipalliturul ei ole nii palju mängijaid, kellest seda võistkonda moodustada. Selleks peaksime teiste võistkondade mängijaid üle ostma," alustas Lepp. "Teiseks on Tallinnas ikkagi suur probleem käsipalli jaoks oma treeningsaali leidmisega. Kahjuks ei ole linnal hetkel palju saale, Tallinnas on võimalik vaid neljas-viies saalis käsipalli mängida. Need saalid on ääreni täis, konkurents on väga kõva."

"Kolmas põhjus on loomulikult raha. Eks see paneb rattad käima. Kui tahame jõuda täisprofessionaalse meeskonna moodustamiseni, siis eelarve peaks olema peaaegu pool miljonit eurot. Kui seni on linn käsipalliklubisid toetanud 40-50 000 euroga, siis Leedus on olukord absoluutselt teine. Klaipeda saab 270 000, Vilnius lausa 330 000 eurot. Lõpuks see suures osas määrabki selle otsuse, et tuleme tagasi meistriliigasse siis, kui majanduses on ka seis parem või siis keskendume oma noortele. Ma ei ole veel seda otsust lõpuni teinud."