"Nüüd on juba pidu lõppenud," rääkis Nõmm kaks päeva pärast pronksivõitu ERR-ile. "Saime ühe õhtu veeta mõnusalt koos oma sponsori juures koos fännidega ja eile oli veel abitreeneri juures niisugune mõnus grill ja saun. Kaks päeva on pidutsetud, nüüd on kõik juba puhkuselainel."

Eesti-Läti liigas jäite napilt play-off'ist välja, karikas kaotasite pronksimängu, liigas saite pronksi kätte – üsna stabiilne hooaeg. Kuidas sa seda ise hindaksid?

Eks palsam hingele on ikkagi see pronks, mille me kätte saime. Poleks seda saanud, siis võiks öelda, et jäid eesmärgid täitmata. Hooaja alguses ütlesime välja, et tahame saada Eesti-Läti liigas play-off'i ja võtta Eesti liigas medal. Kahjuks jäi viimase ringiga, Ogre vastu mängus ei suutnud seda võitu võtta ja jäime Eesti-Läti liigast välja, aga see-eest suutsime ennast rehabiliteerida siin Eesti meistrivõistlustel. See pronks on meie kogukonnale väga oluline ja nii meeskonnale kui ka Jaagule (klubi senine eestvedaja Jaak Karp – toim), kelle jaoks oli see viimane tants nii-öelda.

See oli teile teist aastat järjest pronks. Kui sa neid kahte võrdled, siis sulle endale, kas üks on kuidagi väärtuslikum ka kui teine?

Seda on palju küsitud juba. Ma ei ütleks, et kumbki nüüd väärtuslikum on kuidagi. Meil sel aastal oli igasuguseid muresid, probleeme väljaku peal, väljaku kõrval. Kindlasti see on raske tööga teenitud medal ja ta jääb selles mõttes meelde, aga tegelikult oli ka eelmine hooaeg igasuguseid olukordi, näiteks tuleb meelde, kus meil oli kaks tervet meest ja pidime mingi mängu üldse ära jätma, sellepärast et meil olid kõik haiged. Eks iga medal on oma looga ja jääb mingit moodi ikka meelde.

Tänavu oli ka esimene aasta, kus sa said ise võistkonna komplekteerida, eelmisel aastal liitusid mäletatavasti poole pealt. Võib vist öelda, et suures plaanis õnnestus see esimene kogemus üsna edukalt?

Jaa, need mängijad, kelle me saime või valisime ja tahtsime, nendega kõik on rahule jääda. Suvel tegime kõvasti Kustase ja Jaaguga tööd, otsisime neid õigeid profiile enda võistkonnale ja ma usun, et suures pildis panime suhteliselt hästi täppi. Olid täitsa selle liiga tasemel arvestatavad mängumehed ja andsid kindlasti jõudu juurde.

Kui sa Raplaga liitusid peatreenerina, siis sa sõlmisid lepingu, mis kehtis nüüd selle hooaja lõpuni. Mis tähendab, et see peaks nüüd siis läbi olema – mis nüüd siis edasi saab?

See on hea küsimus, päris täpselt ise ka veel ei tea. Aga natuke puhkame, las Eesti meistrivõistlused saavad lõplikult läbi ja siis vaatame edasi, kust ja mis huvi tuleb. Mingeid jutte kuskilt on olnud, aga ei midagi sellist kindlat ja konkreetset, millest rääkida. Järgmine asi minu jaoks praegu, mis on kindel, on siis Riia EM, koondise juures abitreenerina.

Aga klubi mõttes tunned ise, et Raplas oleks veel õppida ja teha küll, ei ole lagi käes?

Väga raske öelda. Kuna Rapla on sellises seisus, et Jaak otsustas lahkuda ja tegelikult ei ole veel päris selge, kes on see järgmine tegevjuht või siis nii-öelda klubi nägu. Kõik oleneb sellest, kes see järgmine inimene on, mis on ta visioon ja kuhu see Rapla edasi tahab minna.

Nagu sa mainisid, Jaak Karp paneb ameti maha. Sina oled seda asja natukene seestpoolt näinud, milline sulle endale praeguse Rapla korvpalli tulevik ilma Jaaguta tundub?

Ma arvan, et päris paljud on siin minuga ühel nõul, et väga hästi ei kujutagi ette ilma Jaaguta. Jaak on alati olnud. Mina mäletan, kui noorteklassis käisin siin mängimas Raplas Rapla poiste vastu, siis alati Jaak oli seal, vahepeal oli ka treener, aga enamasti oli ikkagi seal kuskil kõrval ja jälgis, kuidas noored mängivad ja ta on tõesti pannud kogu oma hinge ja südame sellesse klubisse. Ei kujuta üldse ette, kes või kuidas see välja paistab ilma Jaaguta.