Korvpalliliit vajab EM-finaalturniiri Eestisse toomiseks fännide abi
Eesti soovib olla 2029. aastal korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri üks korraldajatest ja võõrustada Tallinnas alagrupimänge. Selleks on vaja korvpallisõprade tugevat toetust.
Eesti kandideerib EM-finaalturniiri võõrustajaks ühena kaheksast riigist, kellest valituks osutuvad pooled. Veel taotlevad korraldamisõigust Soome, Leedu, Saksamaa, Kreeka, Sloveenia, Holland ja Hispaania.
Miinusena pole Eestil areeni, mis mahutaks nõuetele vastavalt pealtvaatajaid. Korraldusõiguse saamisele võib aga kaasa aidata suur huvi korvpalli vastu.
Selleks alustas Eesti Korvpalliliit esmaspäeval laiaulatuslikku toetuskampaaniat, mille eesmärk on koguda vähemalt 20 000 toetushäält, demonstreerimaks Eesti tugevat korvpallikultuuri ja spordisõprade toetust kandidatuurile.
"Meie kandidatuuri pluss on see, et meie korvpall on selliseks suureks asjaks valmis. Meeskond ja järelkasv on olemas. Lisaks on meil väga selge riigi ja omavalitsuse tugi, et nii finantsiliselt kulukat üritust üldse ette võtta," rääkis Eesti Korvpalliliidu peasekretär Gerd Kiili ERR-ile.
"Täna tulime välja uue algatusega, et näidata FIBA-le [rahvusvaheline korvpalliliit - ERR], et meil oleks siin täismaja ees mitte ainult Eesti koondise mängud, vaid ka teised alagrupimängud, mis on väga oluline asi kogu seda turniiri suures vaates silmas pidades," jätkas Kiili.
"Kõige lihtsam on minna veebiaadressile basket.ee ja seal on kõik juba ühe kliki kaugusel. Nii lihtne see ongi. Kui seal kogume kokku näiteks 50 000 toetushäält, siis see on number, mis läheb FIBA-le korda. Seda juba selles loogikas, et ehk teisteski kandideerivates riikides pole niivõrd probleemi täismaja saamisel kodumeeskonna mängudele, aga siin on koos terve alagrupp. Aga Eestis on korvpallinälg ja -fänlus ikkagi sellisel tasemel, et me usume – saalid tulevad täis ka teistel mängudel."
EM-finaalturniiri korraldamine läheks maksma üle seitsme miljoni euro, aga läbi turismi ja fänluse tagasisaadav tulu on Kiili sõnul hinnanguliselt seitse korda suurem.
"Viimane kord, kui Eesti kandideeris, jäime ainult kahe häälega välja. Siis see teiste kandidaatriikide arv oli ka muidugi palju väiksem ja kõlavaid nimesid oli samuti vähem. Meil on kindlasti oma võimalused ja meie võimalused on need, et riik ja Tallinna linn soovib seda, meie meeskond on mängus sees ja meil on korvpalli ümber ikkagi buum just fännide mõistes. 22. mail Riias kõik kaheksa riiki teevad tunnise ettekande, siis minnakse tagatuppa otsustama ja tullakse välja nelja riigiga," lisas Kiili.
Oma hääle Eesti kandidatuurile saab anda SIIN.
Toimetaja: Henrik Laever