Saates vastas Vernik muuhulgas küsimustele, kuidas sai unest tema südameasi; miks on uni oluline; milline on ideaalne unetsükkel; millised on erinevad unetasandid; kuidas uni sportlase treeninguid ja võistlusi mõjutab; kas lühikesed uinakud parandavad sooritust; kas unerohi on lahendus; millised on sportlaste levinumad uneprobleemid; kas ja kuidas mõjutab menstruatsioon und; kuidas kohaneda ajavööndite erinevustega; kuidas mõjutavad hilised treeningud ja võistlused sportlase unerütmi ja -kvaliteeti.

"See teadlikkus on tõusnud, ma arvan, viimase kümne aasta jooksul Eestis," vastas Vernik, kas une tähtsust on veidi alahinnatud. "Mul on hea meel selle üle, selle nimel on tegelikult palju tööd tehtud nii unemeditsiini seltsi poolt kui ka iseenda poolt. Aga kui palju väärtustatakse seda und, see on veel küsimärgi all. See on ikkagi veel selline, et aa, ta peab olema iga päev samas rütmis või? Et aga ma ju magan ilusti järele oma und nädalavahetusel kümme tundi, aga nädala sees magan viis tundi, kas see on okei? Muidugi mitte, sa oled krooniline unevõlglane ja see on üsna sant lugu, kui sa niimoodi magad. Tegelikult seda tuleb hästi palju, on hästi palju pisinüansse tegelikult, mida inimesed ei tea."

Miks see uni siis on meile tähtis? "Uni on sellepärast tähtis, et me suudaks päeval toimetada, et meie võimekus oleks tipus ja et meie kognitiivne võimekus, et me suudaks tähelepanu hoida, keskenduda, et meie mälufunktsioonid oleks okei. Et me ei kasvaks suureks ehk siis ei läheks ka ülekaalu, tegelikult väga suureks põhjuseks tuuakse ka ülekaalus unedeprivatsiooni probleemi. Seedimine, nahk. Kui me ei maga, siis me sureme ära," loetles Vernik põhjuseid. "Väga lihtne tõde. See on üks väga oluline osa meie keha muutusest, keha muutub 24 tunni sees, ta lülitub sisse ja välja, meie aju on selline põhimõtteliselt üks nupukene, mis blokeerib teatud tuumad ja me jääme magama ja siis teeb need lahti ja me tuleme üles ja oleme ärksad. See on automaatne, see endogeenne, see sisemine rütm ja mille mõjutajaks on suuresti muidugi ka valgus. Kõik need päevased tegevused, mida me teeme, mõjutavad meie une kvaliteeti igal juhul. Kui sa ühe minuti vähem liikusid, juba ta mõjutab seda."

"Tegelikult see on väga tundlik see uneasi. Umbes et kui ma võtan täna ühe asemel kaks kohvi, siis ma tean automaatselt, et ma pean poolteist tundi hiljem voodisse minema. Mina olen sellest teadlik, aga kas sina oled?" jätkas Vernik. "Et me elus püsiksime ja et me ei jääks kroonilistesse haigustesse nii kiiresti kui tänapäeva ühiskonnas inimesed jäävad, lapsed ja noorukid, siis me peame magama täisväärtusliku und. Täiskasvanud peaksid magama ära kaheksa kuni kümme tundi tegelikult. Aga meil on kriteeriumid seitse kuni üheks. Aga ma ütleks, et seitse on veel vähe."

"Selline ideaalne unetsükkel ongi see, et me läheme esimesse, teise ja kolmandasse faasi. Kolmandaks ongi sügava une faas. Seda sügavat und, kus toimub keha taastus, just lihase taastus ja meie keha rakukeste kasvamine, seda võiks olla 20-25 protsenti. REM und ehk unenägude und, mis on ülioluline ja meie emotsioonide kontrollija, seda samamoodi võiks nii palju olla," selgitas Vernik. "Ja meie unestruktuuris on ka N2, teine unefaas, seda on pea 45 kuni 50 protsenti, mida paljud ei teagi, et tegelikult see teine unefaas on suuresti suur päästja, et me ei sureks nii kiiresti, kui me oleme unevõlas olnud. Sest unevõla tagajärjel meil väheneb sügava une hulk ja REM-une hulk, mis on üliolulised meie funktsioneerimiseks päeval."

Kuula kogu vestlust juuresolevast klipist, R2 kodulehelt, Eesti Raadio äpist või Spotifyst!

* * *

"Spordis ainult tüdrukud" on ERR-i sporditoimetuse taskuhäälinguvormis saade, kus naisspordiajakirjanikud vestlevad erinevatel teemadel naistega spordis ja spordist. Saatejuhid on Debora Saarnak ja Maarja Värv, helirežissöör Algis Pauljukaitis.

Kui sul on saatejuhtidele küsimusi või ettepanekuid, milliseid teemasid võiks lahata ja keda külla kutsuda, siis kirjuta meile aadressil [email protected].