Tiidrek Nurme: i-le jäi täpp panemata
Pühapäeval krooniti maratonijooksus Eesti meistriks 38-aastane Tiidrek Nurme, kes osales Tallinna maratonil esmakordselt.
Nurme rääkis võistluse eel ERR-ile, et tema jaoks oleks rahuldav tulemus aeg alla 2:15. Pühapäeval lõpetas Nurme 42-kilomeetrise katsumuse ajaga 2:15.04, ent sellest hoolimata jäi saarlasest jooksuveteran võistlusega rahule.
"Muidugi! Ega lõpuks on tegu ainult sekunditega ja iga jooks on omanäoline. Tegin oma jooksu ära ja see oligi minu eesmärk, et saaksin joosta oma jooksu ega peaks negatiivsete emotsioonidega lõpetama. Viimased paar maratoni on nii läinud," alustas Nurme.
"Ma olen tõesti väga tänulik, et sain Tallinnas just sellise kogemuse. Minu elu 20. maraton ja lahkuda Tallinnast positiivsete emotsioonidega... Mida ma veel eluks kaasa tahan? Olen siiralt tänulik kõigele, kes raja ääres kaasa elasid, kõikidele osalejatele ja muidugi korraldajatele, kes tegid fenomenaalse töö – alates hotellist kuni rajakorralduseni välja. Loodan, et siit edasi minu karjäär jätkub ja hoiame Eesti lippu kõrgel, sest nagu näha, me suudame maailma parimatega sammu pidada."
Nurme tõdes, et pjedestaalikoht jäi ühe väikese apsaka taha. "Esimesed 15 km sain grupis joosta ja see oli tegelikult minu üks põhimuresid, et ma ei tahtnud seda jooksu üksinda joosta nii nagu tihti tiitlivõistlustel juhtub. Grupis jooksmisega säästsin kõvasti energiat, aga pärast 15 km panid mehed lisakäigu sisse ja mina jäin maha. Kuskil 24 km peal hakkasid mehed ükshaaval eest ära kukkuma. Lõpupoole nägin kolmandat kohta, aga midagi juhtus 35 km punktis ja jäin oma jookidest ilma. Ilmselt sinna see kolmas koht läks, aga midagi pole teha, maraton on 42 km pikk ja paras seiklus."
Kodumaa teedel jooksmine valmistas Nurmele lisapingeid. "Muidugi oli täna teistmoodi tunne. Võistluseelne ärevus oli ikkagi suurem kui tavaliselt ja kui ma reedel pressikonverentsile tulin, siis ausalt öeldes hakkasid käed juba laua taga istumisest higistama. Pidin palju mentaalset tööd tegema, kuid rajal see mind ei häirinud. 28 km peal viskasin kella minema, õnneks mitte põõsasse, sest see on liiga kallis kell, aga viskasin minema seepärast, et tahtsin aja ära unustada ja lihtsalt joosta. Ütleme nii, et i-le oleks täpi pannud see, kui oleksin kolmanda koha ära võtnud."
Toimetaja: Henrik Laever