"Esimesed emotsioonid on suurepärased, jube hea on mängida lõpuks jälle Eesti rahva ees. Puhas lust on mängida oma kodus, kus pole nüüd juba kolm hooaega mänginud, suvel üksikud mängud, väga vägev selles mõttes. 3:0, kohustuslik võit ja vaatame, mis edasi," sõnas Märt Tammearu. "Meil oligi niisugune sportlik viha, pidime 3:0 võtma, et hoida oma šansid elus, mis pole veel ainult meie käes enam. Aga jah, tegime korraliku töö, nüüd on vaja pühapäeval veel sama teha ja loota vastaste peale."

Tammearul oli mängus ka ärev hetk, kui tal läks jalg alt ära. "Päris libe oli seal põranda peal, kuidagi endalegi tuli ootamatult, jalg lihtsalt kadus alt ära, üks hetk nägin taevast ainult," muheles ta. "Aga tundub, et kokkuvõttes sain edasi mängida, vaatame, mis homme teeb, aga midagi katki ei ole, nii et läks õnneks."

Tabelis asub Eesti kolme võidu ja kahe kaotusega kuuendal kohal, finaalturniirile pääsemise võimalused on jätkuvalt olemas, ent selleks peavad teised mängud meile soodsalt lõppema.  Pühapäeval kell 17 minnakse viimases alagrupimängus vastamisi Luksemburgiga. "Kindlasti lähme Luksemburgi vastu samamoodi täiega peale, 3:0 on vaja ära võtta ja hoida sõrmed krussis, et siin meid teised võistkonnad ka aitaksid," ütles Tammearu.

"Tuleb tunnistada, et testosteroonitase oli meil kõigil päris kõrge, eriti mängu alguses," rääkis Renee Teppan. "Eks me kõik mängisime esimest korda sel aastal kodus ja see ikkagi tekitab liblikad, eriti kui nii palju rahvast on saalis. Eks me tahtsime, aga samas meil oli ka mänguplaan, millest tuli kinni pidada ja üks element oligi omavigade arv võimalikult madalana hoida, seda suures plaanis suutsime ka."

Kas koondis nüüd hakkab seda õiget nägu leidma? "Jaa, ma usun küll. See punt, kes meil praegu siin on, kindlasti hakkab minema. Me oleme tegelikult päris õhukesed, Tristan [Täht] tegi oma debüüdi täna, aga juba põrutab meie juurest ära, nii et hetkel me oleme endiselt kahe nurgaründajaga," arutles Teppan. "Esimesel turniiril jäime kahjuks juba kahest mehest ilma, siiamaani oleme kuidagi vastu pidanud, aga lihtne ei ole. Aga vaatame, kodus järgmine mäng veel ja kindlasti anname endast parima. Aga kui ei ole meie kätes, siis ei ole mõtet selle peale mõelda ka, lihtsalt meie asi on oma asi ära teha ja siis loodame."

"Ma ei ütle, et mänguliselt [oli see matš] ideaalne, kolmanda geimi alguses ikkagi juhtus asju. Juhtus rumalusi, siis põrkasid mõned pallid vastastele soodsalt ja äkki olimegi 6:8 kaotusseisus. Aga õnneks päris kiiresti Robert Viiberi ja Märt Tammearu serviseeriatega 10:1 vahespurt. Ega ju täna klassivahe oli selge, võitjas ei olnud küsimust," mõtiskles Eesti koondise peatreener Alar Rikberg. "Seni, kuni me veel oleme elus, seni me sellist mängu peaksimegi mängima ja tegema vähemalt ise kõik, et mitte kellelegi midagi kinkida tabeliseisu mõttes."