"Pealtnägija": Mis saab sportlase perest pärast karjääri lõppu?
Ükskõik mis alal, aga eriti just spordis tähendab tippu jõudmine suuri kannatusi ja ohvreid mitte ainult sportlasele vaid ka tema perele. "Pealtnägija" küsis Kerstin Rajalt ja Hanna Taaramäelt, mis saab elust pärast seda, kui elukaaslane on oma sportlaskarjääriga lõpparvet tegemas.
Säravaid saavutusi teinud sõudja Allar Raja ja jalgrattur Rein Taaramäe hakkavad paraku jõudma vanusesse, kus sportlasena peab hakkama mõtlema selle peale, mis tuleb pärast karjääri. Aga mida õieti tähendab maha astumine sellelt pööraselt karussellilt kogu pere jaoks?
Hanna Taaramäe veedab vähemalt poole aastast Lõuna-Euroopas, kus treenib ja võistleb tema Intermarche-Wanty klubi ridadesse kuuluv profiratturist mees Rein. Viimasel ajal on paari teiseks elupaigaks olnud peamiselt Monaco.
"Kodus on ikka hea olla. Mõnikord ikka inimesed mõtlevad, et mujal on rohi rohelisem, aga tegelikult on Eestis väga hea olla," ütles Hanna Taaramäe. "Reinuga ma olen ju koos olnud viisteist aastat - mida vanemaks ma olen saanud, seda rohkem ma olen aru saanud, et tegelikult ei igatsegi ma midagi muud, kui et mul on olemas kõrval [koer] Motu ja Rein. Seal, kus on nemad, seal on hea - olgu see siis kasvõi üks hotellituba kusagil Prantsusmaa kiirtee ääres."
"Ma olin nii noor, kui me tutvusime, käisin alles gümnaasiumis ja ma lõpetasin gümnaasiumi, kui me siis olime juba paar. Tegelikult kuidagi see minu elu kujunemine, täiskasvanuks saamine käiski juba seal Reinu kõrval. Meil olid omad kokkulepped ja kuidagi see elu kujunes selliseks, et see läks niimoodi sujuvalt tema kõrval tugiisikuks olles. Ei olnud sellist asja, et nüüd ma pean enda elu hakkama tema pärast ohverdama kuidagi," jätkas ta.

Omad abielu-eelsed kokkulepped olid ka Kerstin Rajal ja tema sõudjast abikaasa Allaril, kes on tänaseks koos olnud samuti 15 aastat ning kelle peres kasvavad kuueaastane Rudolf ja kaheksa-aastane Ronja.
"Kui ma temaga tuttavaks sain, siis ega ma sportlase elust midagi ei teadnud, see oli täiesti paralleelmaailm minu jaoks, ma ise ei ole spordiga kokku puutunud," ütles Kerstin Raja. "Aga kui me nüüd juba plaane hakkasime tegema ja tõsisemaks läks asi, siis meil oli lausa selline omavaheline leping tehtud, sest siis ma juba tahtsin näha, et kuhu see tulevik viib ja ma saatsin talle tegelikult isegi kirjaga portsu küsimusi. Alates sellest, et kui kaua sa kavatsed sporti teha, kõik olulised küsimused panin sinna kirja ja ta alles hakkas mõtlema sellele, et mis elu temal võiks olla peale sporti."
Nii 40-aastase Allar Raja kui tema 44-aastase paadikaaslase Tõnu Endreksoni kodus on arutatud lõputuid tunde tipptasemel jätkamise või mittejätkamise teemal ning sel nädalal selgus, et Raja siiski läheb oma viiendatele ja Endrekson kuuendatele olümpiamängudele Pariisi. See tähendab, et pereisa sihi nimel peavad end taas end kokku võtma ka teised kodused.
Raja ütles "Pealtnägijale", et muutub mõned nädalad enne suurvõistlusti tõredaks ja võib endasse tõmbuda. "Ma võib-olla ei ole nii kohal kogu aeg kodus, väikesed asjad hakkavad häirima," sõnas sõudja.
"Eks ma ikka selles mõttes olen olnud mures, et mulle meeldib tema soov ise areneda ja ma näen seda potentsiaali. Loomulikult küsimus on selline, et kas ta saab parema abikaasa, kui mul ei ole enam järgmist väljakutset või sellist suunda, kuhu ma liigun - lihtsalt kodus diivanil olles - ei ole me kumbki õnnelik. Eks see on mulle ka suur töö ja ma olen ju teiste tippsportlastega ka suhelnud, kes püüavad oma naisi toetada, samal ajal ise kõrgeid eesmärke taga ajades," jätkas ta.
"Pead ennast allapoole tooma. Kuidas see realiseerub, kohe varsti saab teada," ütles 2016. aastal olümpiapronksi võitnud Allar Raja.

Ajalugu on täis kurbi näiteid, kuidas kõrgele lennanud spordiidol pärast karjääri lõppu kiirelt alla käib ning koguni enneaegselt eluga hüvasti jätab. Sel on palju põhjuseid, aga spordipsühholoog Snežana Stoljarova sõnul algab kõik eeskätt sellest, kuidas ja miks eelmise elustiiliga lõpparve tehakse.
"Uuringud näitavad, et neid põhjuseid võib olla kümme pluss erinevaid. Alustades sellest, et sportlane lõpetab karjääri, sest tal lõpeb kuidagi motivatsioon tegeleda spordiga või ta lõpetab karjääri finantsilistel põhjustel või ta lõpetab karjääri sellepärast, et prioriteedid muutuvad, tahab näiteks tegeleda rohkem pereeluga," sõnas Stoljarova. "Neid põhjuseid on hästi palju ja see, kuivõrd raske see karjääri lõpetamine on, kuivõrd stressirohke, sõltub sellest, mis on põhjused ja mis on tingimused."
"Me võime lõpetada karjääri kas vabatahtlikult, planeeritult ja siis ta läheb ikkagi natuke lihtsamini versus olukorrad, kus karjäär lõpeb ootamatult ja on tingitud põhjustest, mis ei ole meie kontrolli all," lisas ta.
Vähesed suudavad tippu murda ja veel vähesemad seal pikemalt püsida, sest selja tagant tulevad peale nooremad ja näljasemad. Eesti rattaringkond räägib sel kevadel hoopis rohkem Itaalia velotuuril ilma tegevast 20-aastasest Madis Mihkelsist, kui 2016 aastal Girol etapi võitnud või Hispaania velotuuril mõnel päeval liidrisärki kandnud Rein Taaramäest.
Hiljuti tõdes 37-aastane Rein Taaramäe hoopis ühes intervjuus, et temast on saanud keskpärane jalgrattur. Lõpetamise tärminit ta selgelt nimetanud ei ole, aga ükskord see ju juhtub, tunnistab ka Reinu kaasa.
"Palju meil seal maailma tipus neid ülimalt kõvasid nimesid on? Kümme, võib-olla 15. Ja tegelikult on väga paljud neist nö "keskpärased" ratturid, maailma tasemel keskpärane rattur. Ta on seda aktsepteerinud, et tema paremad aastad on möödas, ta on aktsepteerinud, mille pärast need on möödas, et seal ei olnud õigeid inimesi sellel hetkel kõrval, kui oleks olnud vaja ja tegelikult ta on väga tubli ja annab endast 110 protsenti alati," sõnas Hanna Taaramäe. "Isegi, kui praegu need tulemused justkui ei peegelda seda, siis seal ei ole mingit motivatsiooni kadu taga."
"Ja ma arvan, et see, kui Rein hakkab rohkem kodus olema, siis see käibki põhimõtteliselt paugust 31. detsembril või 1. jaanuaril, kui lepingut enam ei ole. Ikkagi seni, kuni tal leping on, siis ta viibib nii palju kui võimalik välismaal, kus on paremad treeningtingimused," lisas ta.

Stoljarova sõnul on tippsportlase karjääri lõpp suur muutus ja isegi omamoodi riskantne, mistõttu on tark selleks teadlikult valmistuda. "Ikkagi see inimene, kes valmistub ette, temal on paremad perspektiivid saada selle üleminekuga paremini hakkama. Eks see üleminek on keeruline nii või naa, kuna lõpeb üks suur, oluline asi inimese elus ja algab midagi uut, mis on enamasti täiesti loomulikult selline murettekitav protsess kõikide jaoks," sõnas psühholoog.
"Aga mida paremini me oleme valmistunud, seda sujuvamalt see asi läheb. See täie rauaga tegemine on ka oluline, aga see ei tohiks tähendada seda, et karjääri lõpetamise peale mõtlemine on tabuteema. See arvamus on meil veel natuke levinud, et kui sportlane hakkab justkui ette mõtlema, et see on halb märk," lisas Stoljarova.
Iga kooselu on kompromisside kunst, aga vähem räägitud, vaat et isegi tabuteema on, kui palju tippsportlaste kaasad oma elu ootele panevad ja ambitsioone alla suruvad ning kuidas kooselu dünaamika pärast tippsportlase "pensionile" minekut muutub. Kerstin Raja on vabakutselisena tegelenud turundusega, aga fookus oli kodul ja sellel, et Rudolfil ja Ronjal isa nägu päriselt meelest ära ei läheks.
"See on ka üks põhjus, miks ma sellist vabakutselise elu olen palju elanud, et me saaksime ikka võimalikult palju koos olla ja seetõttu ma võtan ikkagi aega, et ka Allariga laagrites kaasas käia," sõnas Kerstin Raja. "Lastega oleme me tänu sellele saanud reisida, eelmisel aastal me võtsime lausa kuus nädalat, kus me olime Itaalias ja Portugalis kogu perega koos."
"Meil ei ole isegi perega olnud sellist tüüpilist reisi, puhkusereisi, meil on laagrireisid," lisas ta. "Lisaks on veel see, et ta peab ka enda asukohast alati teada andma. Eile hommikul dopingukontroll käis meil külas - sai rahulikult lapsi valmis panna lasteaiaks ja siis kõrval võetakse Allaril verd. Aga see ongi ju sportlase elu reaalsus, et nii tulebki seda võtta."
"Samas on ju ka väga palju toredaid asju, mis on kaasnenud selle eluga, see sportlaste ringkond üleüldse on nii meeldiv. Olen palju tuttavaid saanud sportlaste naiste hulgas /.../, seda ma küll ei vahetaks millegi vastu. Väga tore on olnud," sõnas Kerstin Raja.

Hanna, kes oli omal ajal samuti kõva rattur ja vahepeal pikalt kodune, tegi mõne aasta eest comebacki jalgratturina, võitis Eesti meistritiitli eraldistardist sõidu eliitklassis ning kõikvõimalikud eraldistardi sarjad ja tegutseb nüüd naiste jalgrattamentorina, julgustades aina rohkemaid naisi sadulasse istuma. Selle kõrval ehitas Hanna suuresti kaugjuhtimise teel valmis uue kodu Tartu külje all.
"Mulle peale vaadates ilmselt ei ütle ja ei usu keegi, et ma olen lummatud ehitusest. Mind huvitavad saed, akudrellid, kõik, mis on tehnikaga seotud ja ehitusega. Põranda valamine, terrassi ehitus, nimeta ainult ja ma hea meelega teen seda," ütles Taaramäe. "Kui Rein on kuldsete jalgadega, siis mina ütlen alati, et ma olen kuldsete kätega. Ükskõik, mis kodus vajab parandamist, olgu see Monacos köögivalamu või siin Eestis mingid torud. Ma alati kõigepealt proovin alustuseks ise ja kui ma tõesti ei oska, siis ma alles kutsun kellegi endale appi."
"Nende aastate jooksul, kui ma tema kõrval olen pidanud olema keevitaja, ehitaja, autojuht, riieteparandaja, meilide kirjutaja, elamislubade taotleja, siis ma arvan, et minus on kuidagi välja joonistunud tugevamad oskused ja täna olen ma siis ühes ettevõttes loovjuht ja see tõesti on midagi sellist, mis mul paneb silma särama," lisas Hanna Taaramäe.
Rajade perel on Pärnu lähedal väike maja koos kasvuhoone ja kanadega. Selle suve spordisündmusi ootab Kerstin suure põnevusega, aga ei muretse liialt tuleviku pärast, sest mehel on uus võimalik karjäär arengutreenerina ootamas ja perel eluplaan paigas. Või siiski?
"Päris reaalne plaan? Väga keeruline öelda," ütles Allar Raja. "Kerstin teeb enda karjääri erinevates variantides ja võimalustes ja ta on päriselt selles hea. Ma tean, milles mina täna hea olen peale spordi ja ma saan ennast veel paremaks selles osas arendada ja Kerstin on aidanud mul luua selle mõttelaadi, sest ma kogu aeg ütlesin, et kui sport saab läbi, siis on kaheksast viieni töö, aga siis ta ütleb mulle, et ei ole! Ei pea olema!"
Kerstin Raja ütles, et ei kahetse sõudja abikaasaks olemist. "Igal eluviisil on oma plussid ja miinused. Ja kokkuvõttes on meil ikka neid plusse olnud kõvasti rohkem. Igaühel on neid musti päevi ja paremaid päevi ja ma ju ei abiellunud sportlase vaid inimesega," ütles ta.

"Pealtnägija" tegi jõupingutusi, et leida seda lugu laiendama ka teised elualad ja mõne mehe, kes naise nimel oleks oma karjäärist kas üldse loobunud või selle pausile pannud, aga kahjuks ei soostunud ükski neist kaamera ette tulema.
Toimetaja: Kristjan Kallaste
Allikas: "Pealtnägija"