Meijel: suur mäng toimub suurel areenil, meil on seda olümpiabasseini vaja
Kuigi Eesti on ujumisspordis võrdlemisi edukas, ei ole tippsprtlastele kodumaal aga piisavalt häid tingimusi. Tallinna linna plaan rajada Eesti ajaloo esimene olümpiamõõtudes ujula, kus ilma muredeta treenida saaks, on võimuvahetuse käigus aga kõikuma löönud. Kuidas on lood meie ujujate tingimuste parandamisega ning miks seda tingimata vaja on, rääkis "Terevisioonis" Eesti ujumiskoondise peatreener Toni Meijel.
"Viimane sõnum linnalt oli see, et see linn seda projekti toetab ja kohe-kohe hakkab ehitus ja 34 kuu pärast saab sinna sisse hüpata. Teatavasti on linnavõimul väiksed vahetused plaanis, ma loodan, et keegi seda paati n-ö ümber pöörama ei hakka, loodetavasti see ujula tuleb," sõnas Meijel. "Meil on seda väga vaja. Ma arvan, et kogu Tallinnale ja Eestile on seda väga vaja."
See ujulaprojekt on tegelikult väga vana ja sellest on aastaid räägitud. Miks see on siiamaani seisnud, miks seda ujulat veel ei ole? "Üks põhipõhjustest on see, et me tahaksime, et ta oleks võimalikult korralik ja võimalikult õige võimalikult sobiv. Selleks ta peakski olema selline suur, nagu ta nüüd projekteeritud on. Tõsisem töö on käinud viimased paar aastat, kus juba tõesti on joonistatud konkreetselt kõiki neid asju, läbi arutatud. Ujumisliit on väga rahul olnud sellega, et meid on kaasatud, oleme saanud projekti sisse kõik asjad, mis me sinna soovisime," selgitas Meijel. "Nüüd on jäänud see lõplik, kõige olulisem faas, et tuleksid allkirjad alla paberitele ja kopad maasse ja läheks ehitus lahti."
"Miks see võib-olla on nüüd viimasel hetkel veninud, see objekt on väga kallis ja kui see arendaja ilma linna või siis ka ehk riigi toeta seda üksinda teeks, siis tarbija lõpphind oleks väga-väga kallis. Ehk et ujumine on üks kallimaid spordialasid. Et natukenegi saada seda lõpphinda odavamaks, siis õnneks linn otsustas seda ehitusprotsessi toetada," lisas Meijel.
Miks sellist basseini üldse vaja on? Eestis on juba olemas kaks 50-meetrist basseini – Kalev spaas ja Tartus, kaks suuremat linna on justkui kaetud? "Tartu Aura ujula on tõepoolest 50-meetrine bassein, aga selle tavaline ülesehitus on, et on lühikesed rajad ehk seal on ristirajad, et sinna mahuks rohkem inimesi, rohkem erinevaid gruppe. Ehk seal sellist pikka 50-meetrist võistlusrada on mõned korrad aastas, kui seal toimuvadki suuremad võistlused," selgitas Meijel. "Kalev spaa ongi pigem spaa. See viiekümnendatel aastatel ehitatud ujula, mis ehitati tegelikult võistlemiseks-treenimiseks, kus olid tribüünid-asjad, on remontide käigus muutunud spaa ujulaks. Seal on kaheksa 50 m pikkust rada, aga seal treeninguid on juba suhteliselt keeruline teha ja võistlusteks ta pigem ei sobi. Meil puudub Eestis korralik treening- ja võistlusbassein 50 meetri jaoks."
Miks on üldse vaja 50 meetri basseini? "Seda küsimust küsitakse meilt päris tihti. Võib-olla alustaks sellest, et ujumises suur mäng toimub suurel areenil. Olümpiamängud toimuvad 50 meetri basseinis, maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused. Nüüd mõnda aega juba on lisandunud siis maailmameistrivõistlused ka lühirajal ehk 25-meetrises basseinis, Euroopa meistrivõistlused samamoodi. Ka meil Eestis sporditoetamist hinnatakse ikkagi olümpiadistantse, olümpiaalade põhjal," rääkis Meijel. "Meil lühirajatulemustes, milles oleme tunduvalt paremad kui pika raja tulemustes, ei ole võimalik riigitoetuses osaleda, peame neid tulemusi tegema pikas basseinis. Kui sa selles treenida ei saa, siis võib-olla võrrelda duši all laulmist ja kuhugi suurele ooperilavale minemist – sa võid seda hästi osata, aga need on täiesti erinevad maailmad."
Tõenäoliselt ainult tippsportlaste peal see tulevane Tondiraba ujula ennast üleval ei peaks, see eeldaks seda, et seal saab käia linnarahvas, see eeldab juba seda, et seal on saunad ja spaaelement olemas, lisaks saavad ujumas käia kooliõpilased? "Absoluutselt. Projekteerimise käigus me proovisime arvestada kõigega. Me näeme, et Tallinnas on väga suur puudus veepinnast, kus saaks trenni teha ja Tondiraba kindlasti on mõeldud kõigile," kinnitas Meijel.
Toimetaja: Maarja Värv
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Reimo Sildvee