X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"Spordipühapäev" külastas EOK 100. juubelisündmust

Foto: Erlend Štaub/EOK

Eesti Olümpiakomitee tähistas reedel pidulikult oma 100. sünnipäeva ning Vikerraadio saade "Spordipühapäev" väisas juubelisündmust ja rääkis seal EOK juhtfiguuridega.

Eesti Olümpiakomitee asutati 1923. aasta 8. detsembril ning spordi katusorganisatsiooni pädevused ja tähendus Eesti ühiskonnas muutunud. Teatavasti organisatsioon Nõukogude okupatsiooni tingimustes tegutseda ei saanud.

Eesti Olümpiakomitee tegevus taastati 1989. aasta 14. jaanuaril Estonia kontserdisaalis peetud spordikonverentsil. Pärast 2001. aastal toimunud Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Spordi Keskliidu ühinemist on Eesti Olümpiakomitee kahtluseta koduse spordi olulisim ühendav katuseorganisatsioon.

Eelmisel reedel kogunesid Eesti Olümpiakomitee juhtfiguurid, aga mõistagi ka Eesti olümpiamedalistid Tallinna Raekotta, kus EOK 100. juubelit pidulikult tähistati.

"Spordipühapäev" kutsus mikrofoni ette Gunnar Paali - mehe, kes aastatel 1989-1997 täitis Eesti Olümpiakomitee peasekretäri ametit. Temaga koos vastas Vikerraadio küsimustele Eesti Vabariigi endine peaminister, aga aastatel 2001-2012 Eesti Olümpiakomitee presidendi rollis olnud Mart Siimann.

"Rahulolu näitab see, kui meie delegatsioon läheb jälle olümpiamängudele ja sportlased saavad oma sportlikku vormi realiseerida ja toovad sealt koju medali. Näitavad enda võimu ja vaimu," vastas Paal küsimusele EOK tervise kohta.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) otsustas reedel lubada Venemaa ja Valgevene sportlased 2024. aasta suvel toimuvatele Pariisi olümpiamängudele.

"Olümpialiikumine on ja jääb ja peab olema. Muidugi on praegu väga keerulised ajad. Kriise on olnud varem, aga sellist kriisi, mis praegu on, ei ole olümpialiikumises olnud ja ROK peab nüüd väga tõsiselt pingutama, et olümpialiikumise käekäik oleks edaspidi tugev," sõnas Paal. "Probleemid tuleb lahendada, aga võti on ROK-i juhtide käes, et tagada olümpiamängude hinge ja väärtuste säilimine."

Siimann nõustus, et EOK tegevusega võib rahule jääda. "Hakkajad ja arukad mehed on eesotsas. Aga kogu olümpialiikumine ei tähenda ainult olümpiakomitee juhte ja volikogu, vaid Eesti sporti tervikuna," ütles ta.

"Oluline on sportlaste tulemused ja olümpiamängude lähenemisel valmistumine ja esinemine. Kuid sellega ei piirdu hinnang olümpiakomitee tegevusele, oluline on ka liikumine kõigile," sõnas Siimann. "Ühelt poolt on see olümpiavaimustus - olümpiaalad kui rahva teravdunud tähelepanuobjekt, aga samuti see, kuidas rahvas liigub. See on liikumisharrastus, koolisport, veteranide sport kui tippsport."

"Mul on hea meel, et praegune EOK president ja peasekretär on hakanud tähelepanu osutama just sellele valdkonnale ja koolispordile," ütles Siimann.

Paal ütles, et Eesti olümpiasportlased on olnud eeskujuks paljudele. "Vana-Kreekas oli juba selline arusaam, et olümpiamängud kasvatavad etalone ehk eeskujusid. Me oleme selles mõttes õnnelik rahvas, et meil on sportlased, kellele saab olümpiamängudel kaasa elada," sõnas Paal.

Üks eeskuju, kes olümpiamängude kaudu inimeste teadvusse jõudnud, on kettaheite olümpiapronks Ateena päevilt, Aleksander Tammert, kes töötab Kalevi spordiseltsis juhtival positsioonil, kuid on oma lapsepõlvest saati tippspordiga seotud olnud. Seda nii iseseisvas Eestis kui Nõukogude ajal.

"Eesti süsteem oma rahvaarvu ja sportlaste arvu poolest on oluliselt alalhoidlikum. Tegelikult tuleb oluliselt rohkem teha arukaid otsuseid, mitte vinti üle keerata. Kui sul on kaks-kolm tublit sportlast ja nad on kõik audis, siis ei ole võimalik koondist välja panna. On olnud leebem süsteem," arvas Tammert tänasest Eesti spordisüsteemist.

"Kui vaadata minu puhul tagasi, siis ilmselgelt ma ei oleks pääsenud olümpiale, sest meil olid valgevenelased, meil oled leedukad tugevad. Vene enda koondised, eestlane ei olekski saanud olümpiale, nagu mul endal isagi ei pääsenud. Selles mõttes on hästi läinud. On võimalik ka maailma tippudega konkureerida," lisas 2004. aasta olümpiamängude pronksmedalist.

Aleksander Tammert Autor/allikas: Karli Saul/EOK

Toimetaja: Kristjan Kallaste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: