Võimalik, et pidulikul päeval sündis Raekojas rahvusrekord medalite hulgast ruutmeetri kohta. Esimesed olümpiamedalid võitsid Eesti sportlased juba enne EOK ametlikku loomist ja praeguseks on neid koos 81, neist 27 on kuldsed. Aeg on mõistagi väga palju muutunud, kas ka olümpiamängude tähendus?

"Minu jaoks ei ole see väga palju muutunud. Olümpiamängud on ikkagi olümpiamängud. Võib-olla kui hüpata ajas 40-50 aastat tagasi, siis meediakajastust oli oluliselt vähem, aga olümpiamängud kui sündmus oli ülemaailmselt kindlasti suurem. Ma arvan, et olümpiamängud olid, on ja jäävad samatähenduslikuks nagu nad alati on olnud," ütles kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool.

Ligemale pool sajandit tuli Eesti sportlastel võistelda võõra lipu all. Sellest hoolimata oli oma rahva tugi alati olemas. "Sport on ikkagi ülene. Omadele elatakse alati kaasa, mis iganes lipu all ta parasjagu mahub. Mina olen küll tundnud seda, et olenemata lipust on see poolehoid alati olnud," märkis kahevõistluse olümpiapronks Allar Levandi.

"Ühest küljest on kõik väga teistmoodi. Teisalt jälle võistlus on võistlus, sa lähed ikkagi olümpiamängudele head tulemust tegema ja endast maksimumi andma. Ja oled õnnelik, kui medali saad. Samas Eestile medali võitmine on hoopis teine asi kui NSV Liidu eest," ütles purjetamise kahekordne olümpiamedalist Tõnu Tõniste.

Eestlane on jätkuvalt olümpiamedali usku ja kui mitte kohe, siis hiljem jõuab see kindlasti ka sportlaseni. "Väga huvitav on see, et kui sa selle sees oled, siis sa olümpiamängudest väga ei mõtle, sest sa teed ainult oma asja. Aga pärast seda head hooaega või head tulemust mõtled küll. Kui toetajad saadavad sulle kirju või Raekoja platsil toimub vastuvõtt," selgitas suusatamise kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi.

Aastatega on muutunud spordi tähendus, aga ka sellele kaasa elamise tavad. "Eks iga liikumine muutubki ajas. Mõned spordialad kaovad ära, kuid teised tulevad juurde. Minu jaoks... ma vaatan ka oma noorust. Tänapäeval me istume televiisori taga, aga minu nooruses toimusid olümpiamängud siis, kui ilmus raamat. Kui olin väike poiss, siis Tokyo 1964. olümpiamängude raamat oli üks esimesi, mida ma lugesin," muljetas president Alar Karis.

Eesti Olümpiakomitee 100. sünnipäeva auks peetud pidulikul lõunasöögil osalesid lisaks Eesti olümpiamedalistidele teiste seas ka Euroopa Olümpiakomitee president Spyros Capralos, Läti olümpiakomitee peasekretär Kārlis Lejnieks ja Soome olümpiakomitee president Jan Vapaavuori. Ürituse avakõned pidasid Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa ja Eesti Vabariigi president Alar Karis.