Ameerikas sündinud, aga Itaaliat esindav Marcell Jacobs võitis Tokyos üllatuslikult olümpiakulla ajaga 9,80, edestades finišis Kerleyt nelja sajandikuga ning kanadalast Andre De Grasse'i üheksa sajandikuga.

Alates olümpiavõitjaks tulemisest on aga Jacobs heidelnud erinevate terviseprobleemidega. Mullu oli ta sunnitud Eugene'is toimunud MM-i pooleli jätma, sel suvel naasis ta taas rajale ning osales ka Budapestis toimunud MM-il.

Varasemalt 400 meetri jooksuga tegelenud Kerley tegi pärast olümpiafinaali suure tähelennu, mis kulmineerus mullu MM-tiitliga, kui ta Eugene'is 100 meetri finaalis ajaga 9,86 lõpetas. Budapesti MM aga tal ei õnnestunud ning Kerley langes konkurentsist poolfinaalis.

Mõlemad mehed teatasid sel nädalal, et on otsustanud jätkata uute treenerite juhendamisel. Jacobs siirdub Floridasse ning treenib edaspidi Rana Reideri all; Kerley teatas, et jätkab karjääri 1992. olümpiamängudel 400 meetri jooksu kulla teeninud Quincy Wattsiga.

2021. aastal süüdistati Reiderit ahistamises ning juhtum päädis sel kevadel, kui ameeriklane leppis aastase katseajaga, mis võimaldas tal treenerina jätkata. SafeSporti [seksuaalse väärkohtlemise juhtumitega spordis tegutsev sõltumatu organisatsioon] uurimise detaile pole avalikustatud, kuid Reideri esindus teatas mais, et 53-aastane treener oli konsensuslikus suhtes sportlasega ning seksuaalses ahistamises teda enam ei kahtlustatud.

Kerley teatas ühismeedias, et tegi otsuse mõeldes järgmisel aastal Pariisis toimuvatele olümpiamängudele. "Muutuste tegemine tuleb alati riskiga, eriti olümpia-aastal. Aga tundsin, et pean endale panustama ja tõestama, et olen täielikult pühendunud ning see tähendas treener Wattsi juhendamist. Usaldan teda, et ta minust mu karjääri kõige olulisemal aastal parima versiooni välja tooks," sõnas 28-aastane sprinter.

Kerley treenis varasemalt Texas A&M ülikooli treeneri Alleyne Francique juhendamisel, Jacobs treenis Itaalias Paolo Camossi käe all.

Pariisi olümpiamängud saavad alguse järgmisel aastal 26. juulil.