Eesti värske peatreener Rikberg: minu meeskondades on süsteemid paigas
Eesti meeste võrkpallikoondise uueks peatreeneriks saab koondise kauaaegne statistik ja abitreener Alar Rikberg. Intervjuus ERR-ile rääkis ta lähemalt oma eesmärkidest ja mängufilosoofiast.
Eesti meeste võrkpallikoondise peatreener - kuidas see tiitel kõlab, kuidas on seda kuulda?
Väga uhkelt kõlab! Väga vastutusrikkalt ka.
Oled koondise juures olnud juba 18 aastat, pikalt selle karusselliga kaasa tiirelnud. Võiks eeldada, et kalender, mängijad on tuttavad ja see võiks üleminekut lihtsustada.
Ma usun küll. Vaevalt seal suurüllatusi ootab. Aga samas mäletan ka eelmise suve jutuajamist Fabio Scoliga. Läbi aasta selles rollis on raske nii palju energiat kulutada ja olin hea meelega rohkem taustal. Nüüd siis tuleb kohe pärast klubihooaja lõppu täiega koondise eesotsas edasi panna.
Samas on 18 aastat pikk aeg. Kas ei olnud varem tunnet või tahtmist, et kaua pean oma võimalust ootama või on just nüüd aeg küps?
Ma arvan, et ajastus on päris hea. Pigem võib-olla mainitud 18 aastat tundus nii pikk aeg, et kaua ma üldse enam jõuan? Nüüd on täiesti uus väljakutse, vastutus ja roll. See annab mullegi indu jätkata.
Kas jätkad ka samal ajal Tartu peatreenerina?
Bigbank Tartuga on kokkulepe, et järgmisel nädalal hakkame arutama tulevikuteemasid. Nemadki ootasid, mis saab koondise peatreeneri konkursist. Mine sa tea, võib-olla tahtsid klubijuhid ka näha, mis juhtub Balti liiga Final Four'is [muheleb] ja kas meil õnnestub tiitlit kaitsta. Järgmisel nädalal hakkame vaikselt arutama, mida klubi tulevik toob.
Kas sooviksid jätkata ka Tartu peatreenerina või pigem keskenduda ühele asjale?
Nad ei jookse ajaliselt nii palju kokku. Klubi ja koondise juures saab üks treener väga hästi hakkama. Seda on viimased aastad ka näidanud nii Eesti kui ka välismaiste treenerite puhul. Klubi puhul tähendab see seda, et peavad olema väga head abilised, kes hooaja ettevalmistusfaasi enda peale võtavad. Aga jätkamise osas tahaks pigem klubiga paika meie nägemuse: mis on eesmärgid, mis võistlustel osaleme, kuidas meeskonda komplekteerima hakkame. Arvata võib, et nii mõnigi mängija on pärast seda hooaega klubi vahetamas või karjääri lõpetamas. Peaks olema minu ja klubi juhtide ühtiv nägemus, kuidas Tartu meeskonnaga edasi minna.
Mis on eesmärgid koondise eesotsas?
Mulle on väiksest peale soov võita kõiges ja alati, mis tähendab seda, et kuigi oleme outsider'id: kõige nõrgema reitinguga meeskond Euroopa Kuldliiga alagrupis, kõige nõrgema reitinguga meeskond EM-finaalturniiri alagrupis, aga sellest hoolimata lähen võitma. Kas iga mängu? Ei ole kindel, sest vahepeal tuleb taktikaliselt mängima hakata ja ka klubitöö on tekitanud olukordasid, kus ei minda päris iga mängu võitma. Aga tulemused võiks olla edasipääsud. Ehk Euroopa Kuldliigas alagrupist edasi Final Four turniirile ja EM-finaalturniiril samamoodi alagrupist nelja parema hulgas edasi.
Mida hakkad tegema teisiti võrreldes eelmiste peatreeneritega?
Ma loodan, et minu käekiri ka klubis on kombinatsioon paremast, mida olen õppinud, kõrva taha pannud ja ka rakendanud alates Avo Keelest ja "Gianni" Cretust ja lõpetades Cedric Enardi ja Fabio Scoliga [Eesti koondise endised peatreenerid - ERR]. Ehk võrkpallialaselt, taktikaliselt, mänguideoloogiliselt saab see olema kõigest kompott. Selge see, et minu võrkpall on suures osas Cretu nägu. Temaga olen ka kõige rohkem koos töötanud. Veel olulisem tehnilisest või taktikalisest poolest on meeskonna ühtsus. Meeskonna väga mõnusa sisekliima loomine ja see on see, mida arvan, et Eesti võrkpalli rahvusmeeskonda viib uute seninägematute tulemusteni.
Millist võrkpalli võiks mängijad ja publik oodata?
Minu nägemus on, et võrkpallimängu alus on blokikaitse. Vastasel juhul peaksid vastastest lihtsalt füüsiliselt väga palju parem olema. Küll aga agressiivne serv on üks märksõnadest. Kui mõelda viimase aasta peale, siis ülikiire mängustiil mulle meeldib. Aga teatud hetkedel. Mitte selliselt, et nui neljaks peame väga kiirelt mängima. Ehk ta on süsteemne. Kindlasti on Euroopa Kuldliiga lõpuks meeskond nii kokku mänginud, et saame ühtmoodi aru süsteemidest, kuidas üht või teist olukorda lahendada. See on olnud minu eesmärk ka klubitasandil. Kui vastasel võib tekkida segaseid hetki või olukordi, kus ei tea, kes tõstab, kes julgestab või palli järele jookseb, siis minu meeskondades on rollid väga selgelt paigas, sest süsteemid on väga selgelt paigas.
Kuidas iseloomustaksid Eesti koondise koosseisu hetkel iseloomustad. Millised mängijad on käekirja elluviimiseks olemas, millised noored on tulemas?
Meil on väga ühtne ja päris pika pingiga meeskond. 14 meest, kes lõpuks võistlustele kohale sõidavad, on igal positsioonil vähemalt ühe varuga kaetud. Valik on päris suur ja meeste tase on sarnane, mis tähendab seda, et kogu suve sisu, eesmärk ja iga mängija motivatsioon peaks olema näidata, et tema kuulub lõplikku valikusse 14 parema hulka. Eelnevate teenete eest keegi endale kohta põhikoosseisus ei saa. Koht treeninglaagris ja palliplatsil tuleb igapäevase tegevusega välja teenida.
Kolm aastat tagasi sai esimest korda peatreeneriks, kui võtsid üle Tartu Bigbanki. Millised on sinu enda eesmärgid järgmise kolme aasta jooksul?
Leping koondisega on üks pluss üks pluss üks. Esimesega tuleb tõestada, et saab üldse selle tööga hakkama. Teise aastaga tuleb teha ära tulemus ehk kvalifitseeruda 2025 EM-finaalturniirile. Kolmas võiks olla see kõige magusam aasta, kui Eesti saab läbi aegade parima EM-finaalturniiri koha. Selline on koondises kolme aasta plaan.
Vaata ka ETV spordisaate lugu:
Toimetaja: Siim Boikov