Ainsa eestlasena läheb starti Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux), kes osales velotuuril ka 2016. aastal ja mullu. Sealjuures esimene kord tuli ka etapivõit.

"Vorm on hea. Ma ütleks, et sarnane nagu eelmisel aastal Vueltal. Keha on väliselt suht sarnane ja füüsiliselt - võimed on ka sarnased," lausus Taaramäe intervjuus ERR-ile.

"Võib-olla natuke värskust ja energiat rohkem. On ikkagi hooaja algus ja meeskond andis palju aega esimesest kevadisest karussellist kosumiseks. Viimane velotuur näitas ka, et minek on päris hea."

Kuidas see aasta kalendri ja sõitude poolest läinud on?

Enesetunne on olnud hea ja vorm ka tegelikult hea. Puudu on jäänud täistabamusest või poodiumikohtadest. Keegi on meeskonnas tugevam olnud ja olen pidanud kedagi teist aitama. Ise olen samas esikümnes. Omaani velotuuril oleks võinud olla poodiumil, aga meeskonnakaaslane võitis ja ma olin võtmeabimehe rollis. Pärast varakevadist andis meeskond aega kosumiseks. Eelmine aasta pidin ühe jutiga võistlema mäestikulaagrini. Siis olin suht väsinud juba mäestikulaagriks. Nüüd läksin uut treeningblokki tegema värskemas seisundis. See ongi natuke parema mineku taga, arvan. Eelmine aasta olin ka Girol päris hea, aga siiski natuke kehvem kui praegu.

Rääkides rollide jagunemisest. Kas see tuuri jooksul selgubki, kes keda aitama hakkab?

Meil ei ole selline meeskond, kus kõik oleks ühel kaardil nagu Astanas, kui seal sõitsin. [Vincenzo] Nibali oli siis number üks ja teised töötegijad. Mul on meeskonnas korralik sprinteri, mehi, kes jõuavad kokkuvõtte peale sõita. Rohkem kui üks. Mägedes etapivõitude jahtijaid oleks rohkem kui üks peale minu. Meil on värvikirev meeskond ja kõik aitaks kõiki. Oleneb, kuidas läheb. Kui homme meeskonnakaaslane võidaks etapi, siis oleks selge, et ülehomme peab särki kaitsma. Või kui pärast kahte nädalat on keegi kokkuvõttes viiendal kohal, siis tuleb ta neljandaks ja poodiumile aidata. Aga kõik selgub päev-päevalt. Kuidas on kellelgi õnne ja tervist. Lahtine värk.

Kui vaadata eelmise aasta Vueltat, siis sulle selline süsteem sobib või kuidas?

Jah, kindlasti. Ma ei ole stabiilne kolm nädalat järjest. Siis mulle sobib, kui üks päev kannab keegi rolli ja siis keegi teine. Kui minult nõutaks iga päev, et oleksin tipus, siis ma lihtsalt ei suuda seda. Tuleb sisse päevi, kus olen omadega täiesti läbi. Olen sõitnud juba 15 tuuri ja kõik nad olnud suhteliselt sarnase käekirjaga. Mulle kindlasti parim variant. Pinged on väiksemad, kui meeskonnas on teisi võimekaid rattureid.

Giro d'Italia 2022. Mis on eesmärgid?

Arvestades hetkevormi... nädal aega tagasi oleksin Romandia velotuuril peaaegu nippa-nappa etapi võitnud. Lisaks olin korra mägisel eraldistardil esikümnes. Mul on suured ootused. Tunnen, et olen päris kõrgel tasemel. Eesmärgid ei ole väiksemad kui tavaliselt. Etapivõidu nimel sõita, seda jahtida. Kindlasti ei saa see lihtne olema, pean enda võimeid ületama, et seda saavutada. Naturaalselt sõrmenipsuga ei tule. Õnne peab olema. Lootusi on küll - nii kehvaks ja kulunuks ma ennast ei peaks, et ma siin midagi teha ei jõua. Kindlasti ootan endalt etapivõitu. Kui keegi teine meeskonnast toob selle ära, siis on muidugi hea, aga jääb kripeldama see, et ise tahaks ka ju panna. Kui nii kõrgel tippspordis olla, siis ainult aitama, kellegi teise pärast sõitma või ainult läbi loksuma tulla ei ole mõtet.