"Teised meeskonnad austavad ja lasevad eespool olla," rääkis Taaramäe liidrisärgiga kaasnevast positiivsest. "Meeleolu oli ülev, tegemist oli minu jaoks esmase korraga ja pole ka ükski mu tiimikaaslane kunagi suurtuuri liidrisärki kandnud. Võimas emotsioon - kogu meeskond on ees ja on tunne, nagu oled maailma naba."

Taaramäe sõnul polnud teisipäevane etapp eriti keeruline, küll aga oli lõpp närviline. "Natukese tuule oht seal oli, aga see oli pigem üle võimendatud. Meeskonnad läksid sellega kaasa, kõigil on raadiosaatjad kõrvas ja spordidirektorid tahavad kindla peale minna. Kõik saavad sama infot, et te peate ees olema, seal läheb madinaks," rääkis eestlane. 

Neljanda etapi raskeim osa oligi lõpp, mida Taaramäe kirjeldas närvide mänguna. "Etapi tegigi raskeks lõpp. Kiirus oli suur ja ma pidin ju ees olema, sealt see kukkumine ka lõpuks tuli."

Kukkudes Taaramäe eriti viga ei saanud, haavad on pindmised. "Põletushaavad rohkem. Midagi näha ei ole, aga kui kärbes tuleb ja lendab, siis on selline valu, nagu keegi surgiks liha seal sees," rääkis 34-aastane rattur.

Kolmapäevase etapi trass on sile ja paberi peal peaks liidrisärgi kaitsmine lihtne olema, aga sõidu teeb raskeks Hispaania kliima, rääkis Taaramäe. "Hispaania on kohati selline kõrb, kus metsa ei ole ja tuul võib pundi laiali puhuda."

Eestlane arvab, et liidrisärki jäädakse lähikonkurentidega vahetama umbes seitsmenda päevani. "Kuuenda päeva finiši eel on raske ülesmäge kilomeeter, seal võib-olla saaks ära minna. [Liidri]särgiga me lõpuni niikuinii ei lähe, naudin siis lihtsalt hetke," sõnas ta.