"Ajal, mil väidetav seksuaalsuhe toona 14-aastase neiu ja treeneri vahel toimus, oli kirjeldatav tegu teise astme kuritegu, mis aegub viie aastaga," ütles Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask ERR-ile.

Ehkki seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude puhul on seadusandja näinud ette erinormi, mille järgi hakatakse kuriteo aegumist lugema kannatanu täisealiseks saamisest juhul kui kuriteost ei ole varem teavitatud, ei muudaks ka see olukorda, kuna neiu 18-aastaseks saamisest on möödas üle viie aasta, tõdes Kask.

Kolmapäeval rääkis nüüd nime Mia Belle Trisna kasutav endine naisjalgpallur telesaates "Õhtu", et treener Getulio Aurelio Fredo alustas tema seksuaalset väärkohtlemist, kui ta oli 14-aastane.

Juhtivprokurör märkis, et praegu kehtiva karistusseadustiku järgi oleks tegu raskeima ehk esimese astme kuriteoga. 

"Kirjeldatud tegu, seksuaalsuhe toona 14-aastase neiu ja treeneri vahel, võiks vastata täna kehtiva karistusseadustiku paragrahvile 1432 ehk suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades. Selle kuriteo koosseis näeb ette täisealise poolt noorema kui 18-aastasega suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemist, kui seda tehes on süüdistatav ära kasutanud kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitanud saavutatud mõjuvõimu või usaldust," selgitas Kask. "Kõnealuse kuriteokoosseisu puhul peab leidma tõendamist kannatanu allutamine seksuaalsele tegevusele mõjuvõimu kasutades," lisas ta.

Teine juhtum ei leidnud kinnitust

Kommenteerides teist avalikuks saanud seksuaalse ahistamise juhtumit, millest rääkis üks teine endine Kalju naismängija, kinnitas Kask, et selle juhtumi osas alustati 2014. aastal menetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb suguühet või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades.

"Uurimise käigus kuulati üle kannatanu ja tunnistajad ning koguti muid tõendeid. Me ei leidnud, et selle teo puhul oli täidetud kuriteokoosseis ja 2015. aasta veebruaris kriminaalmenetlus lõpetati," ütles prokurör.

"Küll aga ei vasta tõele nädalavahetusel meedias ringelnud väited, nagu oleks selles loos kannatanu andnud valeütlusi või valetanud," rõhutas Kask.

"Julgustame kõiki, kes tunnevad, et neid on väärkoheldud sellest teada andma. Laps võib juhtunust rääkida täiskasvanud usaldusisikule, otsida abi lasteabi telefonilt 116 111 või pöörduda politseisse," ütles Kask pressiesindaja vahendusel.

"On väga oluline, et inimene, kelle poole laps või noor pöördub, kuulab ta ära ja reageerib juhtunule ning pakub abi. Õiguskaitseasutuste jaoks on oluline, et võimalikust kuriteost teavitataks esimesel võimalusel, et seksuaalse väärkohtlemise toimepannud inimene saaks vastutusele võetud," lisas ta.

"Ka täiskasvanud, kes kahtlustavad kõrvalseisjatena väärkohtlemist, peavad reageerima ja sekkuma, vajadusel teavitama lastekaitset või politseid, kes saavad kahtlusi kontrollida. Sellised juhtumid tõstavad loodetavasti inimeste teadlikkust ja õpetavad nendele olukordadele reageerima. Isegi kui toime pole pandud kuritegu, võib laps vajada abi ja Eestis on suurenenud erinevate teenuste kättesaadavus abivajajatele. Sellepärast ongi oluline, et ka kõrvalseisjad märkaksid ja reageeriksid," selgitas prokurör.

"Meie saame anda teole hinnangu kehtivate seaduste järgi, kuid isegi kui tegu ei ole karistatav, on täiskasvanu kohustus lapse heaolu ja vajadusi ning eakohast arengut silmas pidades seada selged piirid suhtluses, mis on lubatud ning mis mitte," lõpetas juhtivprokurör.

Koolipsühholoog: lastel on väärkohtlemisest keeruline rääkida

Koolipsühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu ütleb, et laste seksuaalset väärkohtlemist on rohkem kui suudame ette kujutada. Paljud lood ei jõua tema sõnul täiskasvanuteni, sest lapsed ei räägi neist, kuna nad ei mõista, et see, mis toimub on vale.

"Lastel kaasneb seksuaalse väärkohtlemisega nii palju erinevaid tundeid - süü, häbi, hirm ja sellega koos mõnikord ka kiindumus selle väärkohtleja suhtes," selgitab Maikalu. "Väärkohtleja on sageli emotsionaalselt lähedane inimene ja selle tõttu on lastel väga keeruline nendest asjadest rääkida."

Maikalu sõnul peaks vanemad lastele õpetama, et kui keegi teeb midagi, mis on ebamugav, tuleb sellest rääkida. Ta lisas, et lapse seksuaalne väärkohtlemine on tõsine trauma, mida kantakse terve elu kaasas. Mõni räägib sellest alles keskeas, kuid rääkimine on esimene samm paranemise suunas, ütles ta.