Maratoonari Nurme jaoks pole hooaeg aga lõppenud. Järgmisel nädalal sõidab ta Aasiasse, et valmistuda Taipei maratoniks. 20. detsembril toimuvale võistlusele pääses Nurme kutse alusel, eliitklassis on osavõtjaid kuus. Aasias jooksmise kogemus on oluline järgmise aasta Tokyo olümpiat silmas pidades. Jooksuks valmistuma peab 35-aastane mees omapärasel ning harjumatul viisil.

"Lähen enne maratoni kaheks nädalaks karantiini, kus mind pannakse hotellituppa ja ma pean seal kaks nädalat üksinda elama. Süüa tuuakse ukse taha ja treenin jooksulindil. Selline huvitav väljakutse. Ütleks seda, et kuna võistluseid praegu ei toimu ja on aasta lõpp, siis mõtlesin miks mitte, teen selle põneva katsumuse läbi," rääkis Nurme intervjuus ERR-ile.

Tähtsate võistluste eel kasutab Nurme jooksuvõimekuse parandamiseks alpituba. Tartus on tal see võimalus sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi hoones.
Aparaatidega, mis toas omajagu müra tekitavad, saavutatakse õhk, kus hapnikusisaldus tavapärasest väiksem, umbes 14-15 protsenti. Samasugune efekt tekiks siis, kui viibitaks kolme kilomeetri kõrgusel.

"Kui me nüüd reaalteadlased siia appi kutsume ning hakkame arvutama ja vereteste tegema ette ja taha, siis võib-olla ma ei peaks nii palju olema mäestikutingimustes, aga kuna see on aastate jooksul minu jaoks end tõestanud abivahend, siis ma olen üldiselt võimalikult palju viibinud selles keskkonnas," jätkas Nurme. "Maailma tipp, vähemalt lääneriigi jooksjad, kasutavad seda sama ja võimalikult palju. Isegi võistlusteni välja. Peaasi, et ööuni alles jääks. Kui see ka ära kaob, siis on raske treeningutest ära taastuda. Tuleb olla treeningutel osav ja kombineerida mäestikutreeninguid. See, kuidas sa öösel magad, mõjutab ka su treeninguid. Üldiselt tuleb kogu päeva pilti tervikuna vaadata ning selle järgi sättida ja arvestada, et see on lisa stressi allikas."

Pikamaajooksja treeningute juurde käib ka jõu arendamine. Eesmärk pole aga niivõrd plahvatuslikkus, kuivõrd lihasvastupidavus. Seega ei kasutata treeningutel maksimaalseid raskusi. Korduste arv on aga suur. Samuti pöörab Nurme tähelepanu süvalihaste tugevdamisele.

"Lihastugevus mängib üldiselt rolli selles, et vigastusi ei tuleks. Lisaks jooksutehnika - kui mingis staadiumis lihas ära väsib, siis nõrkus tuleb välja. Võib juhtuda nii, et jooksu viimases stsenaariumis hakkab kael valutama. Olgugi, et sul jalad jooksevad ja käed liiguvad, aga kuidas sul hakkab kael valutama? See näitab, et kuskil on mingi lihasgrupp, mis hakkab ära väsima ja siis sa kompenseerid seda millegi muu arvelt. Lõpuks on see, et lihastugevusega ennetad vigastusi ja seda ka, et tehnika võimalikult kaua vastu peaks ja oleks ökonoomne distantsil olles," ütles Nurme.

Eesootavale Taipei maratonile vaadates ütleb Nurme, et isiklikku rekordit ta võistluselt mingil juhul ei oota. Kõrvaltvaataja küsib, kuidas saakski rekord võimalik olla olukorras, kus ees ootab kaks treeningnädalat jooksulindil? Lihastele selline treening ju liiga hästi mõjuda ei saa?

"See sõltub lindist, mis lint mulle antakse ja mille peal saan joosta. Muidugi see on teistmoodi. Kui jooksja läheb staadionile, metsa, maanteele või lindile, siis see kõik on erinev," ütles Nurme. "Sellega peab keha kohanema. Lint ei ole minu jaoks probleem, vaid see, kuidas on peale seda maanteel 42 kilomeetrit joosta. Iga kord tuleb vaadata ka, milline on see maratonirada, kõik konkreetsed tingimused lauale panna. Ideaaltingimustes on ühtemoodi, aga ma usun, et seal nendes tingimustes olen ma 2:14 mees."

Jõuludeks peaks Eesti edetabeli läbi aegade paremuselt teine maratoonar eelduste kohaselt kodus tagasi olema.