"Ma käisin sellisel testil, kus on jooksuosa sees, viimati 2016. aastal," rääkis Kirt. "Arvan, et sellise lühikese ettevalmistusperioodi peale läks täitsa okeilt."

Nurme mõtted enne testi olid: "Aus olles, siis olen pigem olnud selline maamats, elan võpsikus ja teen oma asjad ära. Terviseprobleeme pole olnud ja seepärast pole spordimeditsiinikeskusesse väga nägu näidanud. Vereproovid on olnud selline regulaarne asi, mida olen teinud. Loodan masina terveks jätta."

"Lõpp läks päris kiireks - 23 km/H. Ma ei tea, mis distantsi peaks nii kiirelt jooksma. Kolme kilomeetrit vist," rääkis Nurme aga peale testi. "Kiiruse mõttes olin viimase piiri lähedal, aga kui vaja, siis oleks võinud 20 km/h pikka aega joosta."

Nurmest ei suudetud testi ajal päris maksimumi välja pigistada tehnilise võimekuse tõttu, sest spordimeditsiinikeskuse jooksurajad ei ole veel ettevalmistatud selleks, et seal tahetakse nii kaua ja nii pikalt joosta.

Kirdil on siiani läinud aga hästi. "Praegu teeme trenni täiesti nii nagu oleme harjunud. Põhieesmärk on see, et peame samamoodi treenima nagu harjunud oleme. Kindlasti on asju, millele peame tähelepanu pöörama ja see vigastus saadab mind terve ülejäänud karjääri," ütles Kirt, kellel on olümpiapilet taskus.

Olümpiale sõidab ka Nurme. "Ma usun, et võin joosta maratoni kunagi alla 2:08," ütles Nurme.

Vaata "Ringvaate" saatest pikemalt, kuidas meestel testil läks.