"Peatreener oli väga huvitav ja nimekas mees, need mängijad seal kõrval - tegemist oli väga huvitava kogemusega ja arvan, et sain sealt kõvasti enda karjäärile lisa," kinnitas kaks nädalat Tartus koondiselaagris viibinud ning seejärel Poola lennanud Täht intervjuus ERR-ile.

Perugias oli Tähe võistkonnakaaslaseks üks maailma tippmängijaid Wilfredo Leon, kellega paraku väljakut jagada tihti ei õnnestunud. "Peatreener oleks võinud seda rohkem proovida, vist Leoniga platsil koos väga tihti olla ei saanud, ei teagi, mis põhjustel," tõdes Täht.

"Millegipärast eelistas peatreener mingites mängudes teisi nurgamehi. Itaalia liigas oli see põhjendatud, sest oli vaja ühte itaallasest nurka väljakule, aga ka Meistrite liigas jäi mänguaeg ootamatult üürikeseks. Oleks eeldanud rohkem, aga olen ka varem öelnud, et hooaja alguses läksin liialt kompama. Oleksin võib-olla pidanud rohkem hakkama uksi paugutama, nahaalsemalt peale minema. Mida nädal edasi, seda enesekindlamalt ma ennast hooaja lõpus tundsin ja ootasin tõesti neid play-off'e suure huviga," sõnas Eesti koondislane.

"Üheski klubis, kus ma varasemalt mänginud olen, pole nii kõva fännibaasi olnud," iseloomustas Täht Perugiat. "Üks tribüünipool oli kaetud meie fännidega, kes laulsid mängu algusest mängu lõpuni, iga mehe kohta oli oma laul tehtud. See oli väga tore ja linnapildis pole ma ka varem nii populaarne poiss olnud kui Perugias. Kui sõitsid ringi autoga, millel Perugia logod peal, siis inimesed lasid signaali ja lehvitasid. See oli tore kogemus," kinnitas ta.

Vahetult enne koroonakriisi algust sõlmis Täht ühe aasta pikkuse lepingu Poola tippklubi Asseco Resoviaga. "Resoviast tuli varakult pakkumine ja minu ja mänedžeri initsiatiivil ütles Perugia, et lasevad mul minna. Ka Resovias läheb põhikoha nimel kindlasti võitluseks. Meil on seal päris heal tasemel nurgameeste seltskond. Lihtsamaks tegi otsustamise see, et see klubi on väga ambitsioonikas, Poola liiga on mulle tuttav ja mulle meeldib see ning võib öelda, et Poola on võrkpalliriik."