Duplantise maailmarekordit 6.18 seekord üritama ei hakatud, küll sai Hermaküla üle umbes viis meetrit madalamale seatud latist. "Kõigepealt on hirmus tegemine, et selle teibaga kohale jõuda ja järgmise ülesandega teivas sinna õigesse auku saada. Mingisuguse hüppe peale küll ei jõua mõelda," oli Hermaküla nõutu.

"Teivashüpe nõuab väga head füüsilist võimekust," tõdes saatejuhile õpetussõnu jaganud Nool. "Sa pead olema igas mõttes perfektne sportlane: pead olema väga atleetlik, pead olema väga kiire, pead olema väga osav ja ka väga julge. Minu jaoks on teivashüpe siiani kõige ilusam kergejõustikuala."

Eesti kõigi aegade rekordiks on Valeri Bukrejevi juba 1994. aastal hüpatud 5.86. Noole parimaks jäi neli aastat hiljem hüpatud 5.60, millega on ta Eesti kõigi aegade edetabelis ka teisel kohal.