Kui Tihhomirov ja Sula keskenduvad MM-il selgelt sprindile, siis 23-aastasel Karlsonil seisab ühekanuul ees kolm distantsi: 500 meetrit, 1000 meetrit ja 5000 meetrit. Ehkki just 5000 meetris saavutas Karlson tänavustel Euroopa meistrivõistlustel korraliku üheksanda koha, ei pea ta seda võistlusmaad oma põhidistantsiks. "Kindlasti ühekanuu 1000 m, mis on ikkagi olümpiamängude kavva kuuluv distants – ainus, mis on ühekanuul kavva jäänud," ütles Karlson intervjuus Vikerraadiole.  

Eesti koondis on kahel viimasel hooajal treeninud ungarlase Imre Pulai käe all. Karlson nendib siiski, et tänavune tiitlivõistlusteks valmistume pole mullusest lihtsamalt kulgenud, kuna seganud on erinevad probleemid. Sellest lähtuvalt teeb Karlson plaane ka MM-iks. "Ma ei ütleks, et see oleks lihtsam olnud, äkki isegi natuke keerulisem," arutles Karlson. "Valel ajal, vales kohas on oldud kas siis liiga heas või heas vormis. Suvi on olnud natuke õnnetu. Esialgu oleksin üliõnnelik selle üle, kui suudaksin ükskord reaalselt ära sõita võistlustel oma tulemuse, et parimad tulemused ei jääks treeningutele või mingisugustele Pärnu karikavõistlustele."

"Konkurents on 1000 m peal paganama tihe, praegu vaatan tõsiselt selle peale, et eelsõidust välja ei lange," jätkas Karlson. "Kui püsivad tingimused nagu täna ehk siis vastutuul, siis kindlasti peaks tulema neli minutit ja viis sekundit, sellest kiiremini."

Karlson läheb starti juba neljapäeva hommikul toimuvas meeste ühekanuude 500 meetri eelsõidus. Kolm ja pool tundi hiljem on ees start 1000 meetri eelsõidus.

Kaspar Sula ja Deniss Tihhomirovi esimene võistlusstart on laupäeval. Tihhomirov teeb kaasa ühekanuu 200 meetris.

Ka süstasportlane Sula võistleb tänavusel MM-il 200 meetri distantsil. Meeste ühesüsta 200 meetri eelsõidus on tal kaheksa konkurenti, poolfinaalkoha tagab kindlasti kuue parema hulgas lõpetamine. Sulagi võinuks maailmameistrivõistlustel kaasa teha mitmel distantsil, kuid ajakava seda ei võimaldanud. "See oli kindel, et 200 m saab olema mu põhidistants ja seda ma muude sõitudega ei kavatse kuidagi saboteerida," selgitas Sula. "Kui oleks olnud 200 m võistluste esimestel päevadel ja 500 m selle järel, oleksin tõsiselt mõelnud 500 m sõitmise peale. Aga nüüd on 500 enne ja 200 pärast, see otsus ei olnud mu jaoks liialt keeruline."

"Julgen arvata, et praegu on kõige kiirem Kaspar Sula, kes on kunagi olnud," jätkas ta. "Ülipalju oleneb poolfinaalide koosseisudest. Ma ei panusta nii palju selle peale, kuidas teised sõidavad, mõtlen enda tegevuse peale. Kui saan oma sõidud tehtud, siis hoidke piip ja prillid!"