2023. aastal Eesti koondise peatreeneriks saanud Alar Rikbergi käe all saavutas meeskond EM-finaalturniiril ühe võidu ja tänavusel EM-il kaks võitu, aga kummalgi korral alagrupist edasi ei pääsenud. Küll õnnestus edetabelikoha alusel esimese Eesti võistkonnana jõuda olümpiamängude kavva kuuluval pallimängualal MM-finaalturniirile.

"Järgmine hooaeg on Eesti võrkpallile ajalooline, ülioluline ja seetõttu kaalusime erinevaid aspekte," selgitas võrkpalliliidu president Hanno Pevkur reedel intervjuus ERR-ile. "Juhatus ootab kvalifitseerumist 2028. aasta EM-ile ning loomulikult edukat esinemist MM-il. Nägime, et vist on parem meeskonna arengu vaatest teha väike muudatus, natuke värskendust, natuke uut käekirja. Tegin Rainerile kõne, ta oli sellega nõus ja järgmised kaks aastat tüürib võrkpalliliidu juhatuse ettepanekul meeskonda Rainer Vassiljev."

Viimased kaks ja pool aastat Pärnu võrkpalliklubi juhendanud Vassiljev on peatreeneriks olnud ka Tartu Bigbanki, Tallinna Selveri ja Rakvere võrkpallimeeskondades, lisaks töötanud nii Šveitsis, Poolas, Küprosel kui Rumeenias. Aastatel 2024-25 oli Vassiljev Läti koondise peatreeneriks.

"Mõnikord võistkonnad vajavad käekirja muutust, et jõuda uuele tasemele ja teha väike samm edasi. See ei tähenda kuidagi seda, et Alar Rikbergi töö oleks olnud kehv: ei, ta on teinud suurepärast tööd, üle 20 aasta Eesti võrkpalli rahvusmeeskonna arengusse panustanud. Meie sügav kummardus ja tänu Alar Rikbergile," lisas Pevkur. "Igal treeneril on oma arengukõveras mingid käigud. Iga treener peab ka iga hooaja eel vaatama, mida ta saab juurde panna meeskonnale. Arvestades, kui pikalt on Alar meeskonna juures olnud, soovisime käekirja muutust. Selline juhatuse otsus oli, loodame, et Rainer Vassiljev õigustab talle pandud ootusi."

Lisaks peatreeneri küsimusele oli reedesel juhatuse koosolekul päevakorras ka järgmise aasta eelarve. "Esimene pilt on olemas, aga selge on see, et palju sõltub sellest, kas need põhimõtted, mis on riigipoolsetel toetustel olnud, jäävad kehtima. Ehk kas koondis, mis kvalifitseerus tiitlivõistlustele, saab toetuda ka riigipoolsele abile; milline saab olema omavalitsuste toetus, sest me pole veel otsustanud, mis linnas me mängime Euroliigat ja teeme ettevalmistust," selgitas Pevkur. "Läbirääkimisi on vaja pidada. Kindlasti MM-ile pääsemine aitab eratoetajatega rääkida uutest toetustest. Kindlasti need summad on suuremad, kui on olnud varasemalt. Õnneks pole MM näiteks Aasias, vaid Poolas, see annab meile natuke hapnikku."

Kindlaid ettekirjutusi Vassiljevile võrkpalliliidul praegu ei ole. "Kui juhatus teeb otsuse, kes on peatreener, peab peatreeneril olema õigus valida oma meeskond. Peab olema ka õigus ja vastutus valida oma mängijad. Me ei tea, millises seisus on mängijad kevadel ja millise arengu on teinud noored, aga pigem on tunnetus see, et hoiame kogu tiimi koos ühesugusena; ei võta ülisuurt seltskonda, pigem soovime vaadata, kas saame U-20, U-22 koondise eraldi kokku kutsuda ja sealt valida mõned andekamad noored rahvuskoondise juurde. See töö seisab veel kõik ees, aga üldised põhimõtted oleme läbi rääkinud," tõdes alaliidu president.