Meeste rekord sündis õhtumaratonil, mille võitis Margus Luhtoja, kes esimese eestlasena jooksis staadionil aja alal kolme tunni. Tema 105 ringi läbimise võiduajaks märgiti  2:49.29.

Naiste rekordi võttis enda nimele Karmen Lepp öömaratoni võitjana 3:48.20. Lepa nimel on teatavasti eelmise aasta sügisest ka Eesti 24 tunni jooksu tipptulemus 173,319 kilomeetrit.

Õhtumaratoni võitis naistest Ulvi Lond ja öömaratonil oli meestest kiireim Allan-Peeter Jaaska ajaga 3:02.10. Poolmaratoni võidud said õhtul Lauri Antalainen ja Kaja Jõemets ning öösel Raul Liebenau ja Tatiana Borissova. 

Kevadel jooksu korraldamise enda õlgadele võtnud Aet Kiisla arvates on staadionimaratonil Eesti jooksukalendris kindel koht. „Minu arvates on tore, et viimaste aastatega on Eesti jooksukalender nii pööraselt mitmekesistunud. Tihedas võistluskalendris on kõikvõimalikke üritusi, kuid leian, et staadionimaratonil on oma väga kindel koht sellel turul. Staadion paneb osavõtjate arvule küll omad piirid, kuid ka selle aasta võistlus näitas seda, et mitte asjata ei ole staadionimaraton saanud gurmeejooksu maine,” sõnas Aet Kiisla, kes ka ise parandas Iisakus oma isiklikku rekordit. 

Staadionimaraton on oma kindla koha leidnud ka Eesti maratonide kogumise edetabeli tippu kuuluva Rein Pärna ja Leili Teeväli kalendris. Rein Pärna läbis Iisakus oma 361. ja Leili Teeväli jaoks oli Iisaku jooks elu 212. maraton.

Lisaks maratonile olid Iisakus kavas ka noortejooksud, millest võttis osa rohkem kui poolsada jooksusõpra. 

Viies staadionimaraton on plaanis korraldada järgmise aasta 3.-4. juulil.