A-finaali võitis Tšehhi (7.34,52) ja teiseks tuli Leedu (7.38,93). Kolmandana finišijoone ületanud Eesti (7.44,31) oli kindlalt parem neljandana lõpetanud Kreekast (7.50,84).

Tallinlanna Tuuli Neidi Saks rääkis, et teda võlub sõudmise juures enim võistlushasart. "Kui sõidad, näed oma konkurente ja okei, nüüd pean neile ära panema! See toob iga kord sõudmisrõõmu tagasi. Treenides on raske, aga tekitab eneserahuldust seal vee peal," lausus ta ETV saatele "Ringvaade".

Viljandis elav Meinbek siirdub uuesti hooajast täiskasvanute klassi. "Võistlustel olles mõtlesin, et okei - mul ei ole veel noortes vee pealt medalit tiitlivõistlustelt. Oleks päris äge, kui saaksime," sõnas ta.

"Aga ikka veidi kripeldas sees, kas see ikka tuleb. Nii vähe oleme koos saanud trenni teha. Oleme koos vist kümme päeva saanud trenni teha kahepaadil. Muidu oleme üksinda oma koduklubis treeninud oma treenerite all."

Meinbek lisas, et sõudmine on päris raske ala. "Vaimselt tuleb väga tugev olla. Ja füüsiliselt. Mina jõudsin trenni läbi sõbranna. Olen varasemalt taustalt ujuja ja siis tundsin, et tahan kuhugi edasi minna. Sõbranna käis sõudmas ja proovisin ka sõudmist," meenutas ta.

Saks jõudis sõudmise juurde paari aasta eest ja üsna ootamatult. "Juhuslikult tulin Saksamaalt vahetusaastalt tagasi ja tuli idee, et võiks midagi uut proovida. Tuli meelde, et oi, meil on Tallinnas ju sõudeklubi. Sinna saab minna ja proovida ja siin ma olen."

Poolas noori juhendanud olümpiapronks Kaspar Taimsoo näeb neil potentsiaali ka täiskasvanute seas tippu pürgida. "Tüdrukutel on absoluutselt vägagi mõtet ja potentsiaali sinna ka püüelda," lausus ta.

"Kaisa Pajusalu on viimane naissõudja, kes on toonud Eestile medali kümme pluss aastat tagasi juba, kui mitte 15. Uus, tõusev generatsioon, neid tuleb ikka toetada. Tulebki tekitada võimalus, et saaksid ka kõrgemale kui Euroopa meistrivõistlustele pürgida. Miks mitte MM ja olümpia sinna järgi."

Ka Taimsoo karjäär treenerina on alles alguses. "Ma juriidilises mõttes alustan treeneriõpinguid nüüd septembris kolme paari nädala pärast," ütles ta. "See oligi abitreeneri esimene test. Kas üldse suudan õpilastele edastada, kuidas minu meelest võiks sõuda. Edasi oskavad edasi öelda, kas tuli välja või ei tulnud."

"Ütlesin tüdrukutele ka Euroopa meistrivõistlustel, kui seal olime - aitäh, et te mu kuidagimoodi siia tagasi saite. Väga tore oli seda võistluspinget ka teises rollis tunda. Mulle oli see täiesti uus kogemus ja võiksin öelda, et vähemalt sama närvis, kui mitte rohkem, kui enne seda sõitu, mis seal telekas praegu näha on."

Ennast nimetab ta nõudlikuks, aga samas ka kiitust jagavaks treeneriks. "Ma arvan, et ma olen... inglise keeles on tough love see termin. Kus nõuad palju, aga kui tehakse hästi, siis ikkagi kiidad, et on hästi tehtud."

"Ta on väga aus," lisas Saks. "See mõte, mis peas on, see tuleb ka. Kui on hästi, siis on hästi. Kui ei ole hästi, siis see tuleb ka kohe välja, et ei ole hästi."

"Kiitmine on hea asi, annab motti juurde, et kogu aeg ei ole ainult halb, aga see, et ikka nõutakse ka," osutas Meinbek. "Osatakse pöörata tähelepanu, milles veel areneda. Sest sõudmine lihtsalt on nii spetsiifiline eriala. Seal on vaja kogu aeg midagi juurde õppida, et saada maailma parimaks."

Saks ja Meinbek ei ole täiskohaga sportlased. "Mina käin täiskohaga tööl," sõnas Meinbek. "Olen Viljandi Pärimusmuusikaaidas turundusspetsialist. Käin hommikuti trennis, siis lähen tööle ja siis lähen õhtul uuesti trenni. Siis õhtul kas teen veel mingeid tööasju või proovin puhata."

Saksil on spordi kõrval vaja ka koolis käia. "Ma alustasin äsja TalTechis rakendusfüüsikat. Peabki nüüd vaatama, kuidas selle graafiku saab kokku panna," ütles ta.