Tudeberg: lisaraha on võimalik leida, kui avame väravad teistele riikidele
Eesti olümpiakomitee presidendikandidaat Even Tudeberg usub, et treeneritele tuleb rohkem tähelepanu pöörata, neid paremini tasustada ja väärtustada.
Kuigi Eesti spordis on praegu vaid kümme protsenti eraraha, näeb Tudeberg, et presidendiks saamise korral õnnestub tal seda osakaalu suurendada. "Viimasel ajal on teenitud pool miljonit miinust, eraraha tuleb sinna, kui taastatakse kodurahu. EOK peab olema Eesti spordi strateegiline juhtorgan, president peab olema selle püramiidi tipp," rääkis Tudeberg laupäeval ETV spordiuudiste stuudios.
"Kindlasti on tähtsad medalid, mida säravamad, seda rõõmsam on rahvas," vastas Tudeberg küsimusele, kas EOK peaks eelkõige keskenduma tippspordile. "Samal ajal peame kindlasti hoolitsema ka selle eest, et rahvas elaks tervelt ja kaua. Tervelt elatud aastad on ka oluline EOK missioon, praegu ja tulevikus," jätkas Tudeberg.
Kas olukorras, kus raha on vähe, tuleks tõmmata mõtteline joon nii-öelda medalilootustega ning teiste spordialade vahele? "Mõned alaliidud on väga aktiivsed, väga tugeva juhtkonnaga, väga hästi toetatud ja väga hea ajalooga. Erinevad pallimängud, mis toimuvad sees, saavad hea toe," sõnas Tudeberg. "Väike valik loogilisel teel tuleb, kuigi usun ka seda, et lisaraha on võimalik Eesti spordile peale saada suures mahus, kui avame väravad teistele riikidele: ehk siia tuleb sporditurism, kutsume teaduse ja pakume siin taastumis- ja treenimisvõimalusi. EOK üks kindel roll peab olema tulevikus ka see, et aitab nõrgematel alaliitudel taotleda võistlusi Eestisse, et lisaraha teenida."
"Fookus tuleb viia tulemuste peale, püstitada eesmärgid vastavalt võimalustele, kaardistada situatsioonid, mida on võimalik edendada," jätkas Tudeberg Eesti spordimaastikul viimasel ajal palju kirgi kütnud Sildarude teemal. "Treeneritele peab lähiajal erilise tähelepanu pöörama, sest nemad jäävad elu lõpuni. Nemad vastutavad, et see pisike mardikas kasvab tubliks poisiks või tüdrukuks. Treenereid tuleb kindlasti paremini tasustada ja väärtustada kogu Eesti ühiskonnas, tuleb avada uued võimalused. Noored treenerid on kindlasti aplad õppima, mis on kasutamata jäänud, on kogu Eesti spordi suurem digitaliseerimise plaan, ehk treenerid saaksid üle ekraani õpilasi õpetada."
Toimetaja: Anders Nõmm


























