Tänavuse Wimbledoni auhinnafond saab olema 64,2 miljonit naelsterlingit (ca 74 miljonit eurot) ja üksikmänguturniiride võitjad teenivad mulluse kolme miljoni (ca 3,5 miljonit eurot) asemel 3,6 miljonit (ca 4,2 miljonit eurot). See on turniiri ajaloo suurim aastane auhinnarahade tõus.

Tennisemängijad on aga viimasel ajal avaldanud pahameelt, et slämmiturniiride tuludest langeb neile väiksem osa kui teistel profitennise turniiridel. Hiljutistel Prantsusmaa lahtistel piirasid mängijad seetõttu oma esinemist meedias ja ähvardasid isegi võimaliku boikotiga.

Wimbledoni korraldusjuht Debbie Jevans sõnas, et arutas Prantsusmaa lahtistel olukorda mängijaid esindava juristi Larry Scottiga. Mängijad on nõudnud Wimbledoni auhinnafondi kogusummaks umbes 70 miljonit naela (ca 81 miljonit eurot), mis tooks suhte lähemale 22 protsendile, mida jagavad ümber tipptasemel ATP ja WTA turniirid. Slämmidel moodustab auhinnafond seni hinnanguliselt umbes 15 protsenti.

"Oleme olnud dialoogis, meil on olnud kirjavahetus ning me kohtusime Pariisis," sõnas Jevans pressikonverentsil. "Pärast Pariisi kohtumist arvan, et te kõik lugesite meedias öeldut - 71 miljonit. Usun, et see, mida oleme teinud, on õige ja asjakohane, seega loodan, et mängijad tervitavad seda otsust. See on märkimisväärne rahasumma."

Jevans rõhutas, et Wimbledoni korraldajad maksavad 90 protsenti ülejäägist Briti tenniseliidule. "Tulu kasutamine auhinnaraha määramiseks pole mõistlik ja olem seda ka Larry Scottile öelnud," sõnas ta. "Tulu ei arvesta meie investeeringuid. Me ei taotle kasumit ja oleme Masters 1000 loogikast väga erinevad. Seega olen pettunud, et see sõnum pole jõudnud kohale."

Eelmise aasta USA lahtiste meistrivõistluste auhinnafond oli 90 miljonit USA dollarit (ca 78 miljonit eurot), tänavune Austraalia lahtiste fond 111,5 miljonit austraalia dollarit (ca 68 miljonit eurot). Prantsusmaa lahtiste auhinnafond oli umbes 71 miljonit USA dollarit (ca 62 miljonit eurot).