Esimesele Tartu Rattarallile anti 1982. aasta 23. mail start Tartu Raekoja platsilt. Esimese rattaralli distants oli 46,7 kilomeetrit ning finiš paiknes Põlvas. Finišisse jõudis 362 ratturit. Järgmisel asatal kogunes starti juba ligi tuhat ratturit. 

84-aastase Kochi sõnul mäletab ta oma esimest rattarallit väga hästi. "Hommikul oli ilm väga külm, Emajõe luhal oli kuus külmakraadi ja võis suusatada, aga kell 12 stardis oli juba soe. Meeleolu oli üleval. Tahtsin, et esimene sõit oleks paremini läinud, kaks kilomeetrit enne lõppu kukkusin," rääkis Koch reedel "Terevisioonis".

Legendaarne rattur meenutas "Terevisioonis" ka, milliste ratastega toona võisteldi. "Tänapäeval on ikka kõvasti muutunud. Sellel rattal olid liimitavad kummid, aga liimi ei olnud eriti saada. Käisime, kus asfalt oli sulanud, saime asfalditüki, hõõrusime veljele ja panime kummi peale – aga ta oli küllaltki ebakindel."

Naiste seas rattasporti edendava Hanna Taaramäe sõnul pole ta veel otsustanud, kas tänavu starti läheb. "Isegi praegu viin Tartus koostöös Tartu Maratoniga läbi naiste rattatrenne ja kuigi mõtlen, et kas tõesti on võimalik, et ikka veel tuleb naisi trenni, keda ma ei tea, siis on! Pealekasvu tuleb ja see on nii tore, sest sportimine annab vaimule nii palju erksust juurde," kinnitas Taaramäe.

Koch tõdes, et tänavu pole jõudnud rattaralliks eriliselt valmistuda. "Sõidan vastavalt ajale ja aastatele, aga selge see, et enam ma pikka maad ei sõida. Ausalt öeldes – kui veel proovisin teistega kaasa minna, siis tänavu tahan üksipäini veereda. Tervis ei ole enam see, mis ta oli. Aastad on oma töö teinud, peab sellega leppima! Tahaks veel paljudel rattarallidel sõita," kinnitas ta siiski.

Tartu Rattaralli sündis ajal, mil olümpiavõitja ja maailmameister Aavo Pikkuus oli muutnud jalgrattaspordi Eestis erakordselt populaarseks, selle mõjul sündis ka idee luua Tartu suusamaratoni kõrvale samasugune rahvaspordi rattasõit. Kuna Eestis puudus varasem pikamaasõitude kogemus, peeti enne esimest rattarallit maha tuliseid vaidlusi selle üle, kui pikk ja raske peaks rada olema, et see harrastajaid liigselt ei ehmataks, kirjutab Tartu Maraton oma kodulehel.

Korraldajate hirm osutus aga asjatuks – pärast finišeerimist pöörasid paljud ratturid otsa ringi ja sõitsid ratastel tagasi Tartusse. Toonastel rallidel osaleti väga erinevate ratastega ning arvestust peeti mitmes rattaklassis: maantee-, võistlus-, tandem- ja kokkupandavate rataste seas.

Esimese Tartu Rattaralli võitsid meeste arvestuses Oleg Ljadov ajaga 1:03.30 ning naiste arvestuses Erika Salumäe ajaga 1:11.20. Aastatel 1984–89 ulatus osalejate arv juba 3000–4000 spordisõbrani. Keerulistel 1990. aastatel osalejate arv küll vähenes, kuid Tartu Rattaralli järjepidevus säilis ning uus kasv algas 1990ndate lõpus.

Tänapäeval on Tartu Rattaralli stardi- ja finišiala kinnistunud Tartu kesklinna Aura veekeskuse juurde ning üritus on osa rahvusvahelisest rattanädalavahetusest koos Tour of Estoniaga, kuuludes juba viiendat aastat ka UCI Gran Fondo maailmasarja. 45. Tartu Rattaralli toimub 7. juunil.