Algselt teisipäevaks planeeritud alaliidu erakorraline üldkoosolek lükkub siiski mõnel määral edasi ning presidenti veel tagasi ei kutsutus. Alaliidu auditeerimise küsimus on tekitanud aga vehklemisliidus suuri vastuolusid.

Eesti Vehklemisliidu peasekretär Aivar Paalberg selgitas Vikerraadio traditsioonilises spordisaates "Spordipühapäev", et alaliit pole seni epeenaiskonna liikmetele eelarve ridu piisavalt arusaadavaks teinud. "Naiskonnale on antud need andmed, kuhu nende eelarve on kulunud. Probleem on selles tulude pooles. Milline osa siis nii-öelda see rahastamisest tuleb siis sportlaste ettevalmistuskuludest ja palju jääb neile isiklikuks, palju läheb naiskonna eelarvesse," sõnas Paalberg.

"Neid reegleid või kokkuleppeid muudetakse ja siis need eelarved ja plaanid, mis on tehtud hooaja alguses, võib selguda hooaja lõpus, et neile katet polegi," lisas ta.

Eesti epeenaiskonnal läheb hästi nii võistkondlikult kui ka individuaalsetel turniiridel. Hiljuti teeniti maailma karika etapil kolmas koht, kuid naiskond vehkleb Nelli Differti puudumisel kolmekesi. Pealegi veel peatreenerita. Kas lahendus võiks olla see, et isiklike treeneritega teha mingisugune kompromisskokkulepe?

"Arvestades seda unikaalset olukorda, et meil on tegu nii kogenud sportlastega, et seda asja võib lühiajaliselt teha. Aga pikaajaliselt minu hinnangul ei ole see jätkusuutlik," vastas Paalberg. "Tuleb leida lahendus. Meil siin läbirääkimised käivad, /.../, juhatus on teadlik probleemidest ja asjaoludest."

"Naiskonna liikmete arvamust võetakse ikka arvesse, aga see on juhatuse pädevus neid otsuseid langetada. Lõppkokkuvõttes on juhatus see, kes alaliidu nimel otsustab ja räägib," jätkas peasekretär. "Tean, et president on mitmeid kordi kohtunud naiskonna liikmetega ja käinud nende ettevalmistuslaagri ajal kohal, üritanud aru saada nende soove ja vajadusi. Selles osas ma arvan, et informatsioon selles osas, mida naiskonna liikmed soovivad ja mis on nende nägemus, on olemas."

Paalberg täpsustas, et epeenaiskonna peatreener tuleb kindlasti Eestist. "Mina viisin peatreeneri otsingu läbi 2024. aastal ja seal on mitmeid aspekte. Esiteks, välismaa treener käib meil üle jõu majanduslikult ja teine asi on see, et meil ei ole tegelikult anda sellele peatreenerile ka täistööaega," selgitas ta.

Epeenaiskond on kolmekesi teinud vingeid tulemusi, aga samas on nad rääkinud, et ilma vahetuseta võistlemine on ikkagi väsitavam ja keerulisem. Kas tõesti pole kedagi, kes saaks olümpiavõitjatele appi minna?

"Antud olukorras võib ju sellele neljandale liikmele läheneda mitmel erineval moel. Kas see neljas liige võiks olla sportlane, kes on koondises varem olnud või tuleks meie noori, et saaksid kogemusi?" vastas Paalberg. "Praegu on hästi näha, et meil on kolm liiget, kes on rahvusvahelisel tasemel, nüüd on meil neljandat vaja. Kas see peaks olema noor või see peaks olema kogenud vehkleja, see on debati küsimus."

"Kui me vaatame nüüd pikemas perspektiivis, kui vaatame peale Los Angelese olümpiamänge, siis peame valmistuma selleks, et meil tuleb mingil ajal see põlvkonna vahetus. Kas anda nii-öelda avansina või krediidina mõnele noorele võimalus, see on nüüd juhatuse strateegiline otsus, mis suuna me võtame," lisas ta.

Tallinnas pidid sel aastal toimuma Euroopa meistrivõistlused, kuid praeguses olukorras ei lubata Venemaa ja Valgevene sportlastel riiki tulla. Seetõttu on väga tõenäoline, et Eesti jääb lähiajal ametlikult korraldusõigusest ilma. Kui suurest majanduslikust kahjust tiitlivõistluste kaotamise puhul rääkida võib?

"See tähendab meile kulusid. Meil on tegelikult ka see, et meie oleme taotlenud selle võistluse läbiviimiseks toetust nii riigilt kui linnalt. Riigi puhul see kinnitati ära. oleme kultuuriministeeriumiga kirjavahetuses ja läbirääkimistes," vastas Paalberg. "Me oleme neile andnud praeguseks hetkeks reaalselt tehtud kulutused. Kultuuriministeerium on ka keerulises seisus, et ametlikult meilt pole seda võistlust ju ära võetud."

"Formaalselt võetakse selle pärast ära, et me ei vasta tingimustele. Euroopa vehklemisliit seda kulu meile ei kata."

Viimasel MK-etapil juhtus selline olukord, et Eesti naiskond läks rajal vastamisi naiskonnaga, mis võistles küll ametlikult neutraalse lipu all, aga koosnes venelannadest. Eesti naiskond võitis, aga kuidas vehklemisliit suhtuks sellesse, kui naised otsustaks selliste vastaste vastu mitte võistelda?

"Alaliit ei ütle sportlastele, milliseid otsuseid nad langetavad. Me toetame sportlast alati: kui ta otsustab vehelda, on hea, kui ta otsustab mitte vehelda, on ka hea," rääkis peasekretär. "Selles mõttes on see sportlase isiklik valik, kui ta otsustab mitte rajale minna, siis me ei karista teda selle eest, et ta ei võistelnud ja kui ta otsustab rajale minna, siis me ka ei karista selle eest. Sport on on ikkagi elukutse. See on sinu karjäär, sa panustad sellesse ja see on sinu enda otsus, kuidas sa seda teed."

Alaliit ei räägi sportlaste eest. Me võime rääkida seda, me toetame Ukrainat, mida me oleme ka teinud. Aga sportlased on oma valikutes vabad, see on nende enda otsustada, Meie ei ütle, ei kirjuta neile ette, mida nad tegema peavad."