Meijel püstitas ujujana ise 13 Eesti rekordit, oli seejärel Eesti ujumiskoondise peatreener ning püsinud spordi juures terve oma elu. "Tegelikult on mul rahutu spordihing, olen saanud vanemate, oma abikaasa ja laste toetusel ikka oma asju edasi teha. Mis mind tegelikult kannustab, on see, et ma ei usu, et ei saa paremini," sõnas spordihing ERR-ile.

"Mäletan seda, kui olin poolteist aastat olude sunnil tuberkuloosidispanseri arstide hoole all. Sealt vabanesin, siis röntgenis doktor vaatas mu kopsu ja ütles, et noormees: nende kopsudega on sport teile igaveseks keelatud," rääkis ta. "Kuus aastat hiljem olin liidukoondises, sama mehe juures kontrollis: ma neid kopse olen näinud!"

"Ma ütlesin, et mängin malet ka!"

1948. aastal sündinud Meijel hakkas ujumisega tegelema kaheksa-aastaselt. "Ei usu, et oleks olnud võimalik olla paremad treenerid kui mul. Uno Tõnnus, Gennadi Jagomäe Tartus, kui alustasin. Johannes Peets. Nemad andsid mulle midagi, mida poleks kusagilt mujalt saanud," rääkis ta. "Olen saanud teha kogu aeg seda, mida olen tahtnud. Ei ole küll materiaalselt suurt edu olnud, aga olen saanud ise sporti teha ja treenida."

Meijel on tegelenud ka moodsa viievõistlusega, kuid tõdes, et see ala on praegu arengustaadiumis. Ujumisel läheb aga väga hästi. "Ei lähe hästi ainult sellest, et meil on Eneli, Ralf ja Daniel, meil on kümmekond noori. Eesti rekordid, mis ei olegi Euroopas väga nõrgad, kukuvad iga nädal!" ütles ta.

"See on näide sellest, et meil on oma treenerite kaader olemas, oleme hästi koolitatud ja meil on korralikud spordiklubid. Nad on ka materiaalselt suutnud asja käima panna. Ja perekond muidugi, kes toetavad. Meie lapsed saavad võistelda igal pool ja nad on edukad, meid kutsutakse. Koondis on väga tugev."

Perekond on legendaarse mehe silmis väga tähtis, tema lapsed Toni ja Triin-Karoliina on samuti Eesti parimate hulgas olnud. Ralf Tribuntsovi EM-kullale aidanud Toni oli ühtlasi "Spordiaasta tähed 2025" galal aasta treeneri nominent.

"Loomulikult on olemas arstide dünastiaid, juristide dünastiaid, aga spordis on vanemad eeskujuks. Ma ei ole küll ühtegi oma last sundinud ujuma, aga nad on kõik ujumisega alustanud ja kaks neist olid Eesti parimate hulgas. See ongi see, mis annab jõudu hommikul kell viis üles tõusta. Ma ei mäleta, et mul oleks kunagi kodus keegi ütelnud, et laupäeval või pühapäeval jälle lähed!" rääkis Meijel. "Küll ma tulen, kui kutsutakse."