Teist korda aasta meessportlaseks valitud 27-aastane Erm tegi kevadel kahenädalase vahega kaks seitsmevõistlust. Kui Apeldoorni sise-EM-il pidi ta leppima neljanda kohaga, siis Nanjingi sise-MM-il rändas kaela juba hõbemedal. Pärast põlveoperatsiooni võitles ta Tokyo MM-il kümnevõistluses välja viienda koha.

"Daamid ja härrad, poisid ja tüdrukud: on au, aitäh teile! Konkurents oli kõva, ma ei arvanud, et ma see aasta võidan. Mart on selgelt minust tugevam ja Ralf saab selg ees ka medaleid. Aga ometi mina," alustas Erm.

"Tänan kõiki, kes on mind toetanud, mulle kaasa elanud. See tunne, mille ma sain Jaapanis MM-il, oli imeline ja jääb igaveseks meelde. Tänan oma ema ja isa; pean tänama kõiki oma treenereid, eesotsas Holger Peeliga. See oli väga raske aasta, mul oli kaks operatsiooni. Pean tänama oma füsioterapeuti Risto Jamnest ja arsti Mihkel Mardnat. Pean tänama - keda ma pean veel tänama?! - kindlasti pean tänama Eesti kergejõustikuliitu ja EOK-d, oma sponsoreid, sest ilma teie toeta jääks mul väga palju tegemata. Siit on hea edasi minna!" sõnas Erm.

Lisaks Ermile olid hääletustulemuste põhjal nominendid veel ujuja Ralf Tribuntsov ja tõstja Mart Seim.

Aasta meessportlane selgus rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel.