41-aastane Coventry on ROK-i presidentidest läbi aegade üks nooremaid, lisaks esimene naine ja esimene Aafrikast pärit president. Tema aeg peaks nüüd kestma vähemalt kaheksa aastat ning algab sel suvel.

Olulisse ametisse kandideeris seekord koguni seitse inimest. Favoriitideks loeti neist kolme: Coventryt, Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu britist juhti, samuti olümpiakuldadega pärjatud 68-aastast Sebastian Coed ja 65-aastast majandustaustaga hispaanlast Juan Antonio Samaranch juuniorit, kelle isa juhtis ROK-i aastatel 1980-2001.

Võitmiseks tuli kätte saada rohkem kui poolte hääletavate ROK-i liikmete toetus. Üllatuslikult õnnestus see Coventryl juba esimeses voorus: ta kogus 97 hääletajast 49 toetuse – ehk võitis napilt, kuid samas kindlalt. Samaranch kogus 28 ja Coe kaheksa häält. Teised kandidaadid juba vähem.

Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendivalimistel hoiti tähelepanelikult silma peal ka Eestis, ehkki meil ROK-is eestlasest liiget ju ei ole. Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid ja EOK ülikogenud spordidirektor Martti Raju jagasid oma muljeid sellest, kuidas nemad reageerisid Coventry triumfile juba esimeses hääletusvoorus.

"Alustame sellest, et Coventry võitis ühe häälega. Kui ta oleks saanud ühe hääle vähem, siis oleks tulnud teine voor ning siis oleks kõik pisut tavapärasem välja näinud. Aga ma arvan, et kui sul on seitse kandidaati, siis kindlasti kujunevad välja kaks-kolm, kellel on kõrgemad šansid ja nii oli ka seekord. Et see hääletus täpselt niimoodi läks, selles oli arvatavasti oma roll praegusel ROK-i presidendil Thomas Bachil, kes väga toetas Coventry kandidatuuri. Tegemist on ikkagi konservatiivse organisatsiooniga, mis tavaliselt järgib oma juhti," kommenteeris Kaljulaid.

"Mina ootasin, et võtab vähemalt paar vooru," märkis Raju. "Ilmselgelt oli Coventry näol tegemist valijate jaoks õige kandidaadiga. Mina ei uskunud, et ta üldse valituks osutub. Arvasin, et sellele saalile on kõige söödavamaks Samaranch. See, et Coventry nii pika puuga kinni pani, tähendab, et ta pidi sellele saalile väga sobima. Samaranch tundus kõige mugavama valikuna ROK-i liikmetele – ta on ROK-is pikalt olnud ja see oleks olnud klassikaline jätk, aga ilmselgelt oli midagi, mida mina ei tea, mille poolest oli Coventry valijatele veelgi söödavam."

ROK-i presidendi valimise protsess on mõneski mõttes arhailine ja üsna mitteavalik. Jaanuari lõpus said kõik kandidaadid võimaluse teha ROK-i liikmetele Lausanne'is veerand tundi kestev presentatsioon oma programmi kohta. Ajakirjanikel oli järgnenud pressikonverentsil küsimusteks ruumi pigem napilt. Palju tööd tehti tegelikult aga ära kulisside taga ja eeldatavasti oli Coventry selles vallas väga edukas.

"Kõikide kandidaatide presentatsioonid, mis tulid ka meie meiliboksi koos täiendavate kirjade ja kõige muuga, olid disainitud selliselt, et kandidaat ei kaotaks hääli, mis on ka arusaadav. Kui valijate hulk on üliväike, siis ei ole selles midagi ebatavalist, sest ROK-i valimised pole nagu parlamendivalimised, kus üks kolmandik armastab sind, teine kolmandik ei salli sind ja viimasel kolmandikul on sinust ükskõik," selgitas Kaljulaid.

"Seega koostavad ROK-i kandidaadid valimisprogrammid, mis ei saa kedagi eemale peletada. Ja seda nad kõik olid, välja arvatud Coe oma. Coe oli kindlasti väga reljeefne ja printsipiaalne küsimustes, mis puudutasid näiteks läbipaistvust organisatsiooni juhtimises ning Venemaa ja Valgevene sportlaste kaasamist. Nagu me nägime, siis paraku need punktid ei lenda," lisas ta.

Programmides oli radikaalsemaidki ettepanekuid. Jaapanlasest Rahvusvahelise Võimlemisliidu juht Morinari Watanabe pakkus välja kontseptsiooni korraga viies linnas ja üle maakera toimuvatest mängudest – nii-öelda 24/7 peetava olümpia idee.

Rahvusvahelise Suusaliidu president Johan Eliasch ütles välja, et tulevikus peab taliolümpiat roteerima umbes kümmekonna koha vahel. Jordaaniast pärit Faisal Al Hussein rõhutas väga palju koostööd vajalikkust olümpialiikumise ja e-spordi vahel.

"Võrreldes Sebastian Coega, olid teiste kandidaatide ettepanekud üsna ohutud. Ma arvan, et osad kandidaatidest ei mõelnudki võita. Neil oli lihtsalt osalemisrõõm," arvas Kaljulaid. "Mina ise olen näiteks e-spordi osas ülikõhklev. Kindlasti on see huvitav mõtteharjutusena ja see on huvitav, et meil on ka need tegevused, aga kas me peame seda ROK-i kaudu haldama? Selles ma ei ole enam nii väga kindel. Ma arvan, et need, kes teevad hästi eristuvaid ettepanekuid, neil on mingi põhjus seda teha, mõeldes oma ülejäänud tegevuse peale. See kuidagi haakub nende muu tegevusega selles valdkonnas. Kõiki tagamaid teadmata võib neid pidada huvitavateks ja ohututeks konksudeks, kuhu otsa loodetavasti hääletajaid haakida."

"Mis puudutab Coventryt ja seda, mis teda teistest eristas ja tegi sarnaseks Bachiga, oli see, et tegemist on tippsportlasega. Ta teab, mida vajavad atleedid selles mängus. See on tema tugev külg ja kindlasti see, miks kaaluda tema poolt hääletamist," lisas Kaljulaid.

Kui ROK on organisatsioonina tegelikult kaasaegne, siis ehk saab Coventry valimist presidendiks avaliku kuvandi mõttes omajagu ära kasutada? Näidata, et ROK ei ole ajast maha jäänud?

"Ma mõtlen küll, et võib-olla ka need argumendid, millega Coventry võitis, võivad selle poolt kõneleda, aga nüüd peame korraks mõtlema – kas see on sisuline, tõeline või näilisus? Mõtleme, millise riigi valitsuse ministriga on tegemist. Kui sealt kandist oleks valitud mõni vanem meesterahvas, siis ma arvan, et me teeks päris kõva häält selle osas, et selles riigis pole inimõigustega või naiste õigustega sugugi hästi," ütles Kaljulaid.

"Zimbabwe on üks korrumpeerunumaid riike maailmas. Kas see kõik peaks kuidagi mõjutama seda protsessi? Ma ei tea. Maailm ei olegi selline läbinisti õigetel väärtustel põhinev ja õiglane. Kas see arutelu on praegu puudu, sest Coventry on hoopis teist tüüpi inimene, kui ROK-i varasemad juhid? Ma arvan, et see on see põhjus, mis seda arutelu täna tagasi hoiab. Kas see asjaolu, et ta on naine ja nooremapoolne on kuidagipidi oluline? Ei ole. Kindlasti ei saa me öelda, et eakad mehed ei saa teha häid otsuseid. Ma olen hästi sellele vastu, et me anname kellelegi soost või vanusest tulenevalt mingisuguse usalduskrediidi. Ma ei tunne Kirsty Coventryt ja võib-olla ta on ainukene inimene seal valitsuses, kes on inimõiguste eest ja korruptsiooni vastu seisnud. Ma ei oska öelda, aga põhimõtteliselt me ei ole väga neid küsimusi tegelikult arutanud. Ma arvan, et just see keskendumine kellegi eale või soole ei ole õige mitte kunagi. Loomulikult on see teistele naistele ja väikestele tüdrukutele innustav, kui nad näevad, et valituks võib osutuda ükskõik kes. Oluline ongi see, et me jõuaksime sinna, kus see on ebaoluline."

Martti Raju pigem ei tõlgendaks Coventry valimist mingi laiema märgina sellest, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee on muutumises või tahab anda avalikkusele mingi konkreetse sõnumi. Laiemalt analüüsides tõdeb Raju, et ROK on väga suur organisatsioon - suur laev, mida pöörata. Ja Coventry ei saa eeldada, et kõik tema ideed kohe nii-öelda lendavad.

"Isegi kui tal on värskeid mõtteid, siis ROK on ikkagi selline aparaat, kus on ju väga palju asju väga pikaks ajaks ette planeeritud. Kui me võtaksime otseselt need asjad, millega iga rahvuslik olümpiakomitee kokku puutub ehk olümpiamängud ja toetused, siis need ei käi aasta kaupa ega käi ka kolme aasta kaupa, vaid need on nii pikalt ette planeeritud, et selles valdkonnas pole lühikese aja jooksul võimalik midagi kardinaalselt muuta. Pigem ma arvan, et neile, kes seal väga kardinaalsete ettepanekutega vehkisid, neile saigi see saatuslikuks. Valiti ikkagi see, kes tänase ROK-i liikmeskonna juures näitas, et ta jätkab sellist klassikalist ja traditsioonilist teed," sõnas Raju.

Tulevikuküsimused on peamised. Mida siis uuelt presidendilt tegelikult enim oodatakse?

"Ma arvangi, et sellelt presidendilt oodatakse sõnumit väljapoole, mitte siia nii-öelda olümpialiikumise sisse. Mis on need konkreetsed seisukohad, millega ROK esineb. Ma tean, et endise sportlasena on Coventry kindlasti võimeline kaasama teisi endisi tippsportlasi ja ka otsustamisprotsessi muutma selliseks, et see sportlane pole kuskil kolmandal või viiendal kohal. Kindlasti ei pääse Coventry nendest asjadest, kuhu ROK täna niikuinii liigub ehk see, et olümpiakavas peavad mehed ja naised võrdsed olema jne. Kõik need asjad, millega on siiamaani tegeletud, nendega ta peab paratamatult edasi tegelema. Mulle tundub, et üks tema valimise põhjus oligi see, et ilmselgelt on ta suuteline ja meelestatud jätkama seda, mida ROK praegu teeb," usub Raju.

Ja siis see Eesti jaoks võib-olla isegi kõige olulisem probleem. Mida arvab Coventry Venemaa ja Valgevene sportlaste võistlustele kaasamisest?

"Juunis, kui ta ametisse astub, peab tulema väga konkreetne otsus. Taliolümpiamängud toimuvad juba järgmise aasta veebruaris. Nii et millisel kujul, kas ja kui palju neid võistlema lubatakse, see peab olema selge. Täna on olukord selline, et selle nädala lõpuga lähevad lukku mitmed suured spordialad ja nende olümpiakvalifikatsioonid. Kui Eesti hakkab ametlikult aru saama, kui palju meil saab olema murdmaa- või laskesuusatajaid olümpiamängudel, siis on ilmne, et mingisugune rong on läinud. Kas ja kuidas venelasi või valgevenelasi Milanosse lubatakse, sellest vastusest Coventry kindlasti ei pääse," märkis Raju.