Kuidas te kahevõistluse juurde jõudsite?

Annika: Mina alustasin 16-aastaselt, mind inspireeris minu väike vend. Pärast oma esimest hüpet pole ma kunagi tagasi vaadanud.

Niklas: Mina valisin hoki ja kahevõistluse vahel. Lõpuks otsustasin kahevõistluse kasuks, kuna mulle väga meeldib hüpata. Hakkasingi sellele alale rohkem pühenduma, kui mõistsin, kui väga ma seda naudin ja ka tulemused hakkasid paranema.

Te esindate USA-d, aga teie nimed pole üldse ameerikapärased. Rääkige oma juurte kohta.

A: Meie ema on tegelikult pärit Soomest Rovaniemist. Oleme Niklasega käinud koolis nii Soomes kui ka Ameerikas.

N: Perekonnanimi on Poola päritolu, seega on meil ka Poola juured. Aga sündisime USA-s ja kasvasime rohkem selles süsteemis, see tuli loomulikult. Kindlasti tahtsime ka oma Soome juurtega tutvuda.

Kuidas on õe ja vennana tegeleda sama alaga? Kas te treenite ja reisite koos?

A: See on imeline. Oleme väga lähedased ja palju lihtsam on suhelda, kui on ühised huvid ja eesmärgid. See ainult motiveerib.

N: Kindlasti on palju tögamist, aga koos reisides on kodune tunne, see on tore. Sul on keegi, kellega rääkida ja keegi, kelle juurde tiimikaaslaste eest põgeneda. Nii lihtne ongi.

Kui palju on teil omavahel rivaalitsemist?

N: Ausalt öeldes arvasin, et saab palju rohkem olema.

A: Päriselt?

N: Jah, aga kindlasti on rohkem kaasaelamist kui võrdlemist. Ma polegi sellele varem nii mõelnud.

A: Ühtlasi võistleb üks meeste ja teine naiste arvestuses, see on nii erinev. Niklas treenib palju rohkem kui mina, nii see lihtsalt meeste ja naiste spordis on. See kõik on rohkem üksteise inspireerimine. Võib-olla mina küll teda ei inspireeri, aga tema mind kindlasti. Rivaalitsemist palju ei ole ja kui on, siis naljaga pooleks.

Millised on teie eesmärgid?

A: Mulle meeldiks ühel päeval maailma karika sarjas pjedestaalile jõuda ja võita MM-ilt medal.

N: Lapsena unistasin olümpiamängudest, aga nüüd rohkem üldse tavavõistlustel pjedestaalile jõudmisest. Tahan suurtel võistlustel hästi esineda ja ei mõtle nii palju koondisesse pääsemisele. Kristallgloobus ja MM-medalid – need on minu eesmärgid.

Kuidas teile siin Otepääl meeldib?

A: Käisin eile toidupoes - teil on siin sibulašokolaad ja küüslaugušokolaad! Väga huvitav, armastan siinseid toidupoode, sest teil müüakse kõige hullumeelsemaid tooteid. Atmosfäär on siin igal MK-nädalavahetusel imeline, võimas on sellise publiku ees võistelda.

N: Nõustun kõigega. Veetsin toidupoes 45 minutit, lihtsalt vaatasin erinevaid valikuid, see oli lahe. Samuti olen nõus, et atmosfäär on siin võimas ja nii lahe on näha, kuidas kõik tulevad Kristjan Ilvesele kaasa elama. Nad ei pruugi mulle kaasa elada, aga nad kahtlemata pakuvad vaatemängu.