Spordialaliidud lähevad kärpekirve kiuste uuele aastale vastu lootusrikkalt
Eesootava aasta märgusõnadeks on kujunenud kokkuhoid ja kärped, seda ka spordis. Kuigi kärpekirves on alaliitusid tabanud, minnakse aastale vastu siiski lootusrikkas meeleolus.
Kõige rohkem on spordis kärbete puhul juttu olnud võrkpalliliidu raskest otsusest loobuda tänavu meeste ja naiste koondisega kuld- ja hõbeliigas osalemisest.
"See oli teada, et peame selle niikuiniii tegema. Eks kõik ju loodavad, et me ei pea seda äkki tegema, aga võrkpalli eripära on see, et hooaeg on pikk ja sellest on tingitud need kulukad suved ja eks me olemegi siis elanud võib-olla natuke tuleviku arvelt, et see tuli lihtsalt teha. Eks me teadsime, et meeste ja naiste kuld- ja hõbeliigas mitte osalemine on meie jaoks raske, aga kui me selle ära teeme, siis olukord läheb kindlasti hulga paremaks ja eks me muud asjad üritame edasi teha," tõdes võrkpalliliidu spordidirektor Kert Toobal.
"See on suurem kärbe niikuinii, võime siit väikeste asjade pealt püüda kokku hoida, aga see on üks suur koht, kus saab ja see lööb valusalt, aga selle suve endiselt kõige tähtsam eesmärk on see, et meeste koondis kvalifitseeruks EM-ile, samamoodi loodame, et rannavõrkpallis mõni paar saab EM-ile ja sähvatab MK-etappidel. Eesmärgid on endiselt kõrged, ega nendest me midagi allapoole anda ei taha," lisas Toobal.
Ka jalgpalliliidus on suurim kuluartikkel seotud koondise reisimisega – lennu-, majutus- ja toitlustuskuludega, mis on kohati tõusnud 50 protsenti. Toetus riigilt, omavalitsustelt, aga ka katusorganisatsioonidelt UEFA-lt ja FIFA-lt on aga jäänud samaks. See nõuab neiltki kärpeid. Koondiste tegevused, klubide toetamine, meistrivõistluste korralduse pool pole kokkuhoiukirvest eriti tunda saanud, küll aga on eelmisel aastal alustatud restruktureerimisega vähendatud 10 protsenti tööjõukulu.
"Alaliidul on sama palju raha nagu varem, aga selle raha eest saab vähem teha. Ja siis on kaks asja: tuleb teha targemalt ja tuleb teha valikuid," selgitas jalgpalliliidu jalgpalli korraldamise osakonna juhataja Mihkel Uiboleht.

"Me vaatasime kõik senised kulud üle ja kus sai teha targemalt, siis tegime. Seal on mõned olukorrad, kus on projekt lõppenud ja kus oli tähtajeline tööleping, mida me ei pikendanud, see projekt saigi otsa. Siis oli olukord, kus inimesed liikusid ja meil olid mõned täitmata töökohad, me otsustasime, et me ei täida neid töökohti ja need ülesanded jagati maja sees inimeste vahel ümber. ja seal targemalt tegemise hulgas on ka selliseid näiteid, et kui koondise laager on varemalt olnud kolme ööbimisega, siis nüüd on kahe ööbimisega."
OIümpia-aastale vastu minev suusaliit on täiskasvanute koondisele suunatud panust pigem suurendanud, kuid alaliidu tegevjuht rõhutab, et kogu tegevus käib siiski äärmiselt säästlikult.
"Me ei olegi nii väga otseselt kärpinud midagi, kuivõrd meil on olümpiahooaeg järgmine aasta ees ootamas ja praegu käib äärmiselt pingeline periood olümpiakohtade teenimiseks ehk siis pigem oleme olümpia ja täiskasvanute poole pealt suurendanud panust, küll aga oleme iga eurot üritanud nii efektiivselt kasutada kui võimalik. Me ei saa lubada endale mingisugust priiskamist, lihtsat luksust, aga veel kord – oleme teinud paar strateegilist otsust just olümpiamänge silmas pidades, ja sinna oleme tegelikult raha juurde suunanud," muljetas suusaliidu tegevjuht Kristjan Koll.

Erinevalt paljudest alaliitudest pole kergejõustikuliidul eelarve veel paigas ning pingeliseks teeb selle koostamise seegi, et aasta alguses pole ju teada, kui palju sportlasi suurvõistlustele kvalifitseerubki.
"Oleme suutnud endale veidi rasva peale kasvatada, aga kindlasti, kuna päris täpselt ei ole veel kõik selgunud, näiteks noortespordi toetus riigipoolne on arutlusel, siis täna ma ei saa öelda, kui suures mahus me kärpeid tegema peame. Mida ma võin kohe kindlasti öelda: sportlaste ettevalmistus ei kannata, ühtegi lähetust me ära ei jäta, aga kindlasti me peame vaatama, millised saavad olema need kokkuhoiukohad, mis ei vähenda meie tegevuse kvaliteeti," märkis kergejõustikuliidu tegevjuht Sirje Lippe.
"Kus me näeme kõige suuremat puudujääki, meie enda tööjõud, inimesed, kes töötavad spordis – kohtunikud, ametnikud, siin on see osa, kus surve palkadele on olemas, sellega tuleb kõvasti vaeva näha, tööd jätkub kõvasti."
Need, kes vähegi saavad, üritavad targemini majandada ja leida ise ka täiendavaid sissetulekuallikaid.
"Oleme püüdnud A Le Coq Arenale tuua erinevaid muid sündmusi peale jalgpalli – siin on olnud kontserte, siin on olnud suured koertenäitused, samamoodi meie konverentsikeskus ja sisehall on renditud mitmel puhul välja ka muudeks asjadeks kui jalgpall. Need on sellised asjad, millega saab täiendavalt jalgpalli ülal hoida ja finantseerida," ütles Mihkel Uiboleht.
Peamine on see, et sponsorid ei ole loobunud alaliitusid toetamast, selle eest on kõik tänulikud. Kõik neli alaliidu kõneisikut rõhutavad, et ei näe eesootavat aastat mustades värvides ning ei taha rahapuuduse üle nuriseda.
"Oleme rahul sellega, mis meil on ja ärme mõtle sellele, mida meil ei ole – võib-olla selline võiks olla see moto," pakkus Kert Toobal.
Toimetaja: Henrik Laever