Rahvusvaheline korvpalliliit (FIBA) teatas kolmapäeval, et Eesti valiti kaheksa riigi hulka, kes kandideerivad 2029. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniiri korraldajaks.

"Ma nüüd ei kiida siin ülemäära alaliitu, ma kiidan meie koondist, kes täna annab meile põhjuse selliste asjadega tegeleda," ütles Kiili Vikerraadiole. "Kui kossu ümber ei oleks sellist positiivsust, ei oleks ka mõtet taotleda korraldusõigusi."

Samas hoiab alaliit silmas ka pikemat perspektiivi, sest Eesti korvpallitulevik paistab ka noorteklassis väga helge. "2029 ei jää ainsaks aastaks, sealt edasi on ka Euroopa meistrivõistlused. Praegu oleme öelnud 2029 välja, aga vaadates meie korvpalli ja tulevikku - U-16 ja U-18 kutte, kes meil täna juba Euroopas mängivad A-divisjoni mängu," selgitas Kiili.

"Korvpallil on pikk vaade ja üks hetk tuleb see turniiri siin ära korraldada. See on fakt," lisas ta.

Koos Eestiga taotlevad ühe alagrupi korraldusõigust veel Soome, Saksamaa, Kreeka, Leedu, Holland, Sloveenia ja Hispaania. Eesti ja Holland on sellest nimekirjast ainsad, kes pole varasemalt EM-finaalturniiri korraldamisel kaasa löönud.

Kiili: usume, et on väärtusi, mis kaaluvad saali mahutavuse üle

Vahest suurim takistus, millega Eesti Korvpalliliit tegelema peab, on aga piisavalt suure saali puudumine. FIBA regulatsioonides on märgitud, et finaalturniiriks on vaja vähemalt 10 000 pealtvaatajat mahutavat saali, kuid Unibet Arena sellise arvuni ei küündi.

Kiili rääkis, et alaliit proovib piisavalt suure saali puudumisel tugineda teistele argumentidele. "Kui me ise ei usuks, et meil on võimalik nendele argumentidele tuginedes - meie riik on korvpalliusku, mängijad väärivad seda - siis ei oleks sellel mõtet. Usume sellesse, et on väärtusi, mis kaaluvad üles selle saali. Taustal tegeleme saaliga edasi," ütles ta.

Samas rõhutas Kiili, et kuigi korvpallil oleks uut areeni vahest kõige enam vaja, siis see tuleks riigile kasuks ka laiemalt. "Selle saali või keskuse eesmärk peab olema palju laiem kui ainult korvpalliürituste korraldamine. Väga loodan, et seda võetakse südamega ja laiemalt, kui ainult korvpalliringkonnas," ütles ta.

Unibet Arenat saaks potentsiaalselt ka täiustada ning lisada tribüüne, kuid mahutavus on vaid üks tahk, millega korvpalliliit peab mänge korraldades arvestama. Kiili sõnul kulutab alaliit koondisemänge võõrustades kümneid tuhandeid valgustuse ja helitehnika peale.

"Unibet Arena on ehitatud 2000-ndate alguses, mingil määral on ta jäänud aega kinni. Tänapäevase ürituse korraldus peab olema palju mugavam, kui seda saab Unibet Arenal teha," ütles alaliidu peasekretär.