Eesti sõudesportlased on olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste medaleid võitnud nii Nõukogude perioodil kui ka iseseisvuse ajal. Läbi aegade säravaim Eesti sõudja on 1990. aasta maailmameister ja kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson.

Sel nädalal Hollandis toimunud maailmameistrivõistlustel esindas Eestit aga noorem põlvkond. Nii paarisaarulise nelja- kui ka kahepaat pidi leppima C-finaaliga. Neljapaat sai kokkuvõttes 15. ja kahepaat 18. koha. Kuigi tulemused polnud sellised nagu oodati, on arengut siiski näha.

"Kahepaat ei üllatanud ega kurvastanud. Eks neil ongi ülespoole ronimisega natukene rohkem tegu kui võib-olla neljapaadil, aga tasapisi hakkab juba minema. Kui nüüd siin esimesed võistlused oli kahepaat kuskil D-finaalis, siis praeguseks jõutakse C-finaali. Areng on olemas, aga kõik pole veel nii nagu peab. Nad on õigel teel. Nad on koondises alles värsked vennad ja neil on elu alles ees. Nii et ei midagi hullu," rääkis Eesti sõudeliidu peasekretär Robert Väli.

"Neljapaadi sõit tegi loomulikult kurvaks. Eriti, kui arvestada, et poolfinaalist jäädi välja vaid 0,37 sekundiga. Kui protokolli vaadata, siis midagi juhtus neil esimesel 500 meetril. Nad jäid kõvasti maha. 1000 meetri peal olid nad igal juhul teised ja finišis olid kolmandad. Sõit iseenesest ei näinud finišitribüünil vaadates väga halb välja, aga lollikindel edasisaamine olnuks, kui oleksid olnud teisel kohal. See teine koht meil oma sõidus jäi nüüd ikkagi kindlalt saamata. See, et nad ka ajaga edasi ei saanud, mis pärast protokolli vaadates selgus, ütleme nii, et võttis sõnatuks," tõdes Väli.

Ometi on olnud põhjust ka omade üle rõõmustada. Märkimisväärne on Marcus Viksi mullune juunioride EM-i hõbemedal rannasprindis. Tegu on alaga, mis kuulub 2028. aastal esmakordselt olümpiamängude programmi. Kõige värskem saavutus on U-19 vanuseklassi maailmameistrivõistluste esikoht, mille tõi koju paarisaeruline kahepaat koosseisus Riko Raimond Kubja ja Endrik Hansen. Just selle võiduga lõpetati Eesti sõudmises 20 aastat kestnud noorte MM-tiitlite põud.

Noorte saavutustest rääkis "Spordipühapäevale" lähemalt sõudmise ja aerutamise klubi Tartu ning Riko Raimond Kubja treener Reigo Pihlak.

"Kui sõudmises on muidu tekkinud standard, et edukad on suured, pikad, tugevad ja kaalukad, siis Riko ja Endrik tõestasid vastupidist. Nad on pigem natukene lühemad ja mitte nii kaalukad. Sellised sportlased suudavad ka heade asjaolude kokkulangemisel ikkagi väga-väga tugevad tulemusi teha. Siin on lihtsalt see puhas mootor, mis meestel sees. Ehk siis kui kuskilt antakse ära, siis kuskilt peab midagi kompenseerima. Rikol ja Endrikul on see aeroobne põhi muljetavaldav. Tänapäeva võistlused on sellised, et ühte MM-tiitlit püüda, pidid mehed sõitma neli korda 2000 meetrit kolme päeva jooksul ning kõik sõidud olid viimase piiri peal. Ja lõpuks hakkaski mängima see, et milline oli sportlaste vastupidavuse põhi. Kuidas nad suutsid järgmiseks sõiduks jälle ära taastuda nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Selline võistlusformaat toetab selliseid mehi nagu Riko ja Endrik," selgitas Pihlak.

Kuigi noored sõudjad samas klubis ei treeni, panustas noortekoondise peatreener Matti Killing nende ettevalmistamisesse väga põhjalikult. Ülikogenud, 78-aastane Killing, kes eelmisel kümnendil juhendas ka Eesti täiskasvanute koondist, jõudis lõpuks noorte treenerina täistabamuse ehk tiitlivõistluste kullani.

"Ettevalmistus selleks võistluseks hakkas ikka juba kevadel, kui see paatkond sai komplekteeritud. Siis oli rida võistlusi, mis olid testimiseks ja nii see ettevalmistus kulges kuni MM-ini välja. Arvestasime kõiki asjaolusid, mis seal meid võisid oodata. Oli minul kogemusi ja võtsin poistele ka sportlaste poolset informatsiooni. Tuli olla ennast säästev, sest ees ootas ju mitu tõsist sõitu. Ja tuli olla ka tasemel. Esimesest sõidust kohaga me edasi ei saanud, kuigi meil oli päeva kolmas aeg. Finaalsõiduks analüüsisime muidugi kõiki eelmisi sõite. Võtsime eesmärgiks sõidu hea koostöö ja puhtuse pealt läbida. Esimene 500 meetrit kulges võrreldes eelmiste päevadega paremini ja see õnnestus. Paatkonna koostöö oli filigraanne ja viimase ponnistuse peale oli meil võimu kõige rohkem. Nii see kuldmedali tuli," meenutas Killing.

Koondist ja Eesti sõudmise tagalat ainult säravate tulemuste põhjal hinnata ei saa. Treenerid, kes noortega igapäevaselt kokku puutuvad, tunnevad, et suund on õige, kuid leidub ka arenguruumi. "Meie ajame ikkagi oma asja edasi ja oleme olnud kõrge laineharja peal. Samas on meil toimunud põlvkondade vahetus. Nii et on olnud momente, kus meil oli Jüri Jaanson ainukene maailmatasemel sõudja ja täna oleme võib-olla niisuguses ülemineku ajas ning võib-olla kõige säravamate kohtade peale me iga päev ei sõua," rääkis Killing.

"Arvan, et oleme ikkagi arvestatav sõuderiik ja oleme teinud fantastilisi tulemusi ka. Kui meie kaheksapaat U-23 maailmameistrivõistlused võitis, siis oli kogu sõudemaailm piltlikult öeldes tagajalgadel, et kuidas üks väike riik suudab ja teades veel, et see oli praktiliselt ühe linna baasil moodustatud võistkond. Selliseid ajahetki tuleb ette ja arvan, et tuleb helgeid aegu ka täiskasvanute sõudmises. Oleme pildis olnud ju igal olümpial, kus oleme taasiseseisvumise ajal olnud ja arvan, et jõuame ka järgmistele olümpiamängudele ja võitleme kõrgete kohtade peale. Kõik võimalused selleks on olemas," lisas Killing.

"Minu enda subjektiivne arvamus on see, et eks me sel sajandil oma kõige rõõmsamas positsioonis hetkel ei ole," märkis Pihlak. "Põlvkondade vahetus on toimunud. Ilmselt ei ole see läinud kõige valutumalt. Tõepoolest, tänase A-koondise tulemus MM-il kindlasti rahuldust ei pakkunud. Vaadates noorte seisu, siis muidugi noortes on kindlasti, kuhu vaadata. Eriti arvestades, et kaks poissi, kes MM-tiitli võitsid, on ka veel järgmisel aastal noorte seas. Meil on ka U-23 tasemel mõned sellised päris huvitavad sportlased, keda jälgida, aga võib-olla selline keskmine tase on natukene madalam, kui oli võib-olla eelmistel kümnenditel. Kindlasti on nüüd koht, kus jälle mõni treener minu peale praegu hästi ei vaata, aga ütlen, kus ka treenerid saavad ikkagi peeglisse vaadata. Et noorte osas võiks kandepinna laiendamise suunas ikkagi aktiivsemalt tööd teha."

Uue põlvkonna arengu toetamine on treeneri ja Eesti sõudeliidu oluline ülesanne. Seda tehakse noortele treeningvõimaluste pakkumise kaudu. "Meil on küllaltki head klubid, klubides on traditsioone ja kui pakutakse võimalusi, siis saab neid kasutada. Õnneks on meil Tallinnas, Tartus, Narvas, Viljandis ja Pärnus niisugused klubid, mis suudavad Eesti sõudmisele üht-teist pakkuda. Jah, seda oleme saanud väga vähe veel kasutada, aga ma ütleks, et meil on Põhjamaade regiooni kõige parem sõudekanal. See on tipp! Täiskasvanute MM toimus just Amsterdamis ja selle kanali tingimused nii head ei ole kui on Aidus. Loomulikult on Aidus veel vaja palju arendada, et sellest saaks tõeline sõudemeka, aga alge on olemas," sõnas Killing.

Võimalusi treenimiseks pakub ka sõudmise ja aerutamise klubi Tartu, mille kasvandik on noor maailmameister Riko Raimond Kubja. Ometi on tegu hetkel kõige kasinamas seisus sõudebaasiga Eestis. "Sõudebaaside võrdluses jäävad ilmselt meie olud täna ikkagi teistele Eesti klubidele alla. Aga vahest ise ütlen, et vaadates varasemaid Eesti edukaid sõudepõlvkondi, siis mida kehvemates tingimustes tehti, seda paremini tuli. Päris nii ei saa tegelikult öelda, sest tänapäeval on murekoht pigem see, et kui meil on pimedad ja aukuvajunud põrandatega ellingud, kus lagi laseb läbi, siis kuidas sa neid uusi noori siia tood? Mõni põrkub juba ukse pealt tagasi. See on pigem see probleem. Nad vaatavad, et kuhu ma nüüd 21. sajandil sattunud olen," rääkis Pihlak.

"Aga kui see välja jätta, siis tegelikult on sõudmine välispordiala. Jõgi on meil olemas ning kui noor on juba trenni jõudnud, kui ta on motiveeritud, siis Riko näide praegu ütleb, et Tartust on võimalik tippu jõuda. Loodame, et kunagi saame sirgete põrandatega ellingu, kus laed läbi ei lase. Eks aeg näitab," lisas ta.

Eesti U-23 koondisel seisavad ees põnevad ajad. Valmistutakse nii Euroopa kui ka maailmameistrivõistlusteks. "Septembri alguses tulevad Euroopa meistrivõistlused, mis toimuvad Poolas. Sinna läheb meil meeste neljapaat välja. Kusjuures see koosneb noortest meestest. Christopher Hein on tegelikult ainus U-23 vanuseklassi vend, ülejäänud kolmest kaks seal neljapaadis on siis need U-19 MM-i kangelased. Nende peale kindlasti ei panda mingit nõudmist, et kui medalile ei tule, siis... Aga kuna meil on niisugused noored talendid välja ilmunud, siis peatreener [Killing] tahab neid katsetada natukene vanemas vanuseklassis. Et äkki mõned U-19 mehed hüppavad üle ühest vanuseklassist. Midagi sellist võib ju mõnikord juhtuda," ütles Väli.

"Septembri keskel toimuvad veel rannasprindi Euroopa meistrivõistlused, kus selguvad parimad nii täiskasvanute kui ka U-19 vanuseklassis. Marcus Viks oli eelmisel aastal U-19 vanuseklassis. Nüüd on ta vanuse poolest U-23 vanuseklassis, aga meresõudmises praegu U-23 vanuseklassi ei ole. Nii et need U-23 poisid ja tüdrukud peavad siis täiskasvanute võistlusklassis võistlema. Viksil tulla esimesel aastal noorteklassis ja kohe vanade hulgas paugutama hakata, noh, seda on võib-olla palju loota," jätkas Väli.

"Rannasprindi MM toimub novembri alguses Hiinas. Sinna ilmselt suurt koondist välja ei saadeta, aga eks see kõik selgub nüüd septembris toimuva EM-i tulemuste pealt. Ja siis üks rahvusvaheline võistlus on meil veel kodukamaral Aidu sõudekanalis septembri viimasel nädalavahetusel. See võistlus hõlmab Läänemere äärseid riike. Meile üllatuslikult sel aastal juba pakuti U-23 EM-i järgmiseks aastaks, aga kuna meie riiki agressorriigi sportlasi sisse ei lasta, aga rahvusvaheline sõudeliit lubab neil osaleda, siis ütleme nii, et sel korral jäi see plaan ära."