"Ma olin sel hetkel koosolekul, kui sain sõnumi, et nüüd on kindel," meenutas Kaljulaid intervjuus ERR-ile. "Olin 99 protsenti kindel juba varem, aga ikkagi see mõjus väga emotsionaalselt. Umbes 30 minutit olin täiesti omas mullis. Ma tegelikult ei mäleta, mis seal koosolekul rääkisin."

"Ma sain väga palju innustavaid sõnumeid, mille üle oli mul väga hea meel. Ma tean, et Grigori Minaškin on mulle algusest peale väga tugevalt kaasa elanud. Mul on väga suur au ja rõõm temalt teatepulk üle võtta ja jätkata selle kandmist."

Olümpiamängude kvalifikatsioonitsükkel kestis kaks aastat. Kaljulaid tunnistas, et ei suutnud päris lõpuni ühtlaselt head vormi hoida. "Esimesed poolteist aastat läksid tõusvas joones. Vorm läks kogu aeg paremaks. Viimased kuus kuud oli täielik kannatus," kirjeldas ta.

"Ei ole võimalik olla nii pikalt heas vormis. Igasugune rõõm kadus protsessist ära. Ma väga tugevalt usun Raul Rebase õnneliku kana teooriat: tulemust saab teha ainult siis, kui oled õnnelik. See ei ole nii ainult spordis, see on igas eluvaldkonnas."

Seetõttu kavatseb Kaljulaid enne olümpiamänge korraks aja maha võtta ja võistlemisest puhata. "Judo on väga agressiivne. Sa lähed teise inimesega kontakti ja üritad teda sisuliselt vastu matti visata, mis tähendab, et oled kogu aeg suhteliselt närviline. Praegu on hea korraks sellele mitte keskenduda," põhjendas ta.

"Enne olümpiat kavatsen teha ühe kahenädalase treeninglaagri Tokyos. Muidu püüan olla võimalikult palju Eestis."

Kaljulaid keskendub asjadele, mida suudab kontrollida: jõunäitajad, maadlustunnetus ja kaal. "Kui need on sellisel tasemel nagu ootan, siis tean, et mul on võimalik teha hea sooritus," usub ta.

"Aga üleüldiselt - ma olen alati mõelnud, et elad kas enda või kellegi teise unistuses. Igal ajahetkel võidab see, kelle unistus on suurem. See on okei elada kellegi teise unistuses, aga olümpial tahaks elada enda omas."

Kuni 90 kilogrammi kaaluvate meeste võistlused toimuvad Pariisi olümpiamängudel kolmapäeval, 31. juulil.