Ilves: olen alati iseenda vaenlane olnud, asjad palju raskemaks mõelnud
Viimastel talvedel on pea igal nädalavahetusel pakkunud Kristjan Ilves eestlastele oma õhulendude ja suusasõitudega suurt kaasaelamist ja närvikõdi. Tänavu rohkem kui kunagi varem. Maailmameistrivõistluste neljanda ja kuuenda koha omanik, meie oma mees kahevõistluse tippseltskonnas.
4,3 sekundit – täpselt nii palju jäi Kristjan Ilvest tänavu märtsis Planicas toimunud suusaalade maailmameistrivõistlustel lahutama pronksmedalist. Nii sai suurel mäel saagiks kibemagus neljas koht, normaalmäe võistlusel oli Ilves aga kuues.
"Maailmameistrivõistlustele kindlasti vaatan ühtepidi väga positiivselt tagasi, kuna tegelikult tegin hooaja mõistes ikkagi kaks väga stabiilset ja tugevat sooritust. Aga see suure mäe võistlus, kui pakuti seda medalit mitte küll päris kandikul, aga olid need medalivõimalused olemas, siis teisalt jääb kindlasti väike mõru maik sinna juurde," nentis Ilves ERR-i aastalõpuintervjuus. "Kui ise tundsid, et tegid seal paar rumalat viga sõidu käigus, seda oli päris raske endale andestada. Ma arvan, et olen suutnud selle MM-i neljanda kohaga selles mõttes rahu teha. Arvan, et esimesed kaks ööd või vähemalt esimene öö peale võistlust nägin vist unes mitu korda seda, kus ma.. või vähemalt mõtlesin sellele magades, kus ma selle vea tegin ja mõtteid käis peas päris palju, aga ma olen üldiselt selline suhteliselt kiire läbipõdeja, tavaliselt üks-kaks päeva selliste suurte asjadega ja siis läheb elu edasi."
Märtsis pandi Soomes punkt ka möödunud maailmakarikasarja hooajale. Teist aastat järjest üldarvestuses viiendana lõpetanud Ilves jõudis Lahti etapil pjedestaalile kahel korral, saavutades nii teise kui ka kolmanda koha. Mis aga kõige olulisem, veel sai ta kinnitust, et suudab kõva lahingut pakkuda ka ala viimaste aastate valitsejale, norraalsele Jarl Magnus Riiberile.
"Ma arvan, et see Lahti võistlus kindlasti oli kõige kõvem võistlus, kui vaadata nüüd selle aastanumbri sees. Mul ei ole kunagi olnud võimalust Jarliga üks-ühe vastu võidelda. Küll on Lamparteriga, 2022 tekkis see võimalus Klingenthalis. Nagu näha, Jarl on seda ala valitsenud pikalt ja olla sellises olukorras, kui ta oli veel tegelikult MM-i suurepärases vormis," meenutas Ilves. "Loomulikult see hüpe ei tulnud tal võib-olla kõige korralikumalt välja, aga ikkagi, mis treenerid on ka rõhutanud, et ma suutsin Jarliga võistelda siis, kui tema oli samuti heas vormis, ta ei olnud ärakukkumise äärel."
"Arvan, et see, mis Lahtis oli, see oli lihtsalt peegeldus sellest, milline ma võin olla, kui ma suudan oma potentsiaali nii suusas kui ka hüppes ära kasutada," lisas Ilves. "Selles mõttes seda oli kindlasti hea näha ja nüüd eks see muidugi on lisanud ka uuele või käimasolevale hooajale väga palju ootusi."
Käimasoleval, tiitlivõistluste vabal hooajal Ilves veel pjedestaalile jõudnud pole, kuid talle meelepärasemad etapid seisavadki veel ees. Nii ka kodune etapp Otepääl.
"Minu jaoks need ootused ja lootused on alati natukene pärssinud minu tegevust võib-olla varasemalt. Aga Facebook tuletas meelde, et mul oli 10. või 11. aasta MK-karussellil. Et on mingid kogemused all ja ma tunnen, et kuidagi aastatega olen seda koormat endalt maha võtnud," arutles Ilves. "Loomulikult, mingil määral tunnetan kuskil ümber mingit survet, aga alati olen ma see iseenda vaenlane olnud. Ma olen ise suutnud asjad enda jaoks palju raskemaks mõelda. Võidelda oma deemonitega, et ei paneks endale ülemäära pingeid ja ei läheks tulemused selle nahka. Aga see väline surve pigem on tore, et oodatakse, sest ma ootan iseendalt samamoodi."
***
Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2023. Sport" ETV-s 28. detsembril kell 20.
Toimetaja: Maarja Värv