"Põhimure on ju see, et kui mõtleme, peale Tokyo mänge on meil alaliidus neli olümpiavõitjat ja olümpiapronks. Tulevik tundus väga imeline," arutles Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles ERR-i aastalõpuintervjuus. "Olukord, mis kolme aastaga juhtus, on see, kus me nüüd oleme. Me ei tea, kas naiskond saab Pariisi peale. Kui me vaatame vehklemisliidu eelarvet, siis üle miljoni on eelarve, millest sponsortulu on 10 000 eurot. Omavahelised suhted on hullud, me ei mäleta, et oleks niimoodi viimaste aastate jooksul midagi sellist olnud."

Naiskondlikus epees saab Pariisi mängudel lisaks võõrustajatele üldse osaleda vaid kaheksa riiki. Sarnaselt teistega tuleb ka Tokyo olümpiakullal Eestil läbida kvalifikatsioonisõel.

"Kõik naised peavad endast maksimumi andma, sest olümpiakoht tuleb ära võtta," ütles Eesti epeenaiskonna liige Kristina Kuusk. "Kes seal lõpuks on? Me ei tea, ei ole vahet. Aga selge on see, et kõik peavad endast maksimumi andma."

Võistlused algasid tänavu aprillis ja lõpevad 2024. aasta kevadel. Pärast Vancouveris teenitud MK-etapivõitu paikneb naiskond olümpia punktitabelis seitsmendal kohal. Süsteem on aga selline, et Pariisi praeguse seisuga ei jõutaks. Euroopa konkurentidest tuleb eeldatavasti kinni püüda Ukraina.

"Meil on võimalus. Ja küsimus on selles, et tegelikult see 30 punkti, mis meid Ukrainaga lahutab - loomulikult, ega siis Ukraina mõtleb täpselt samamoodi – nemad tahavad just meist kaugemale minna. Aga n-ö samm-sammult. Sellepärast, et meie sportlased on väga kogenud," sõnas Eesti Vehklemisliidu president Peeter Järvelaid.

Häid vehklejaid leidub Eestis palju. Neil kõigil on ka isiklik treener. Elu näitab, et naiskondlikku edu nauditakse siis, kui sportlased suudavad leida hea omavahelise keemia.

Stabiilseim Eesti naisvehkleja oli 2023. aastal Nelli Differt, kes võitis Euroopa meistrivõistlustelt individuaalse pronksmedali.

Tokyo individuaalne olümpiapronks ja kuldse naiskonna ankrunaine Katrina Lehis koges aga erinevaid emotsioone. Eelkõige vigastustest tingitud ebastabiilsete esituste taustale tõusis konflikt. Selle osapooled on lisaks Lehisele tema treener Nikolai Novosjolov ja Eesti naiskonna peatreener Kaido Kaaberma.

Novosjolovi ja Kaaberma läbisaamist iseloomustatakse keerulisena juba aastaid. Pärast ebaõnnestunud suviseid maailmameistrivõistlusi kritiseeris Kaaberma meedias teravalt Novosjolovit, kes viis üliandeka sportlase Kaaberma hinnangul väga kehva seisu.

Lehis leidis seejärel, et koostöö Kaabermaga pole võimalik. Novembris saatis ta alaliidule ka vastavasisulise kirja, kus ütles, et praeguse peatreeneri jätkates ta naiskonnaga koos Pariisi olümpiale ei pürgi.

Nelli Differt, Irina Embrich, Kristina Kuusk ja Julia Beljajeva austasid oma avalduses Lehise soovi ja andsid teada, et jätkavad eesmärkide püüdmist ilma temata. Olümpiavõitja Erika Kirpu koondislaste avaldusega ei ühinenud.

"Probleem ei ole üldse sportlases. Absoluutselt ei ole konflikti Kaaberma ja Lehise vahel. On olemas konflikt Lehise treeneri ja sponsorite ja nende tee vahel. Ja siis Kaaberma selline, see oli natuke väljarebitud tsitaat," selgitas Järvelaid. "Peatreener, kes aastast 2009 on töötanud naiskonnaga. Kui temalt kohe peale võistluse lõppu küsitakse, siis loomulikult on emotsioon üleval. Ja ta peab ka ütlema, et ma ei ole rahul. Ma ei ole rahul selle kohaga, mis me saime."

"Kui nad on selle otsuse teinud, et üks ei osale võistkonnas ja võistkond läheb ise edasi, siis siin tegelikult tagasiteed ei ole," nentis Sukles. "Ma ütlen, see, mida ma meie oleme lahendanud ja tõesti, detsembri alguses oli viimane kohtumine, puudutab nende omavahelisi nii rahalisi suhteid kui ka natuke inimeste omavahelisi suhteid. Aga veelkord, meie soovitus on väga paljudele: ei tasu polkat tantsida. Aeg-ajalt peab tegema jenkat – üks samm tagasi, et minna kaks sammu edasi."

Vaadates Eesti vehklemise lugu, joonistuvad keerukad isiksused ja kirglikud eriarvamused selle arenguteljel välja praktiliselt igal ajastul. Ka Tokyo olümpiale kvalifitseerus Eesti naiskond viimasel tunnil ja miski ei ütle, et Pariisi puhul sama korduda ei võiks. Spordiala üldise käekäigu nimel sooviks siiski, et jõulud ja aasta vahetumine tooks Eesti vehklemisse rohkem rahu ning koostööd.

""Kui mina lülitusin olümpialiikumisse, oli aasta 1995. Siis mina kohtasin olümpiavõitja Erika Salumäed esimest korda koos tema advokaat Viktor Kaasikuga. Nii et ega selliseid n-ö konflikte, advokaate, vaidlusi on olnud ju ka eelmise sajandi lõpus," tõdes Sukles. "Aga mis on oluline, on tegelikult see, et eestlastes on sees selline talupoja visadus. Ehk vaatamata nendele n-ö probleemidele, kas siis omavahelistes suhetes või suhtlemine lipsude, alaliitudega, meie sportlased tulevad sealt välja."

***

Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2023. Sport" ETV-s 28. detsembril kell 20.