Viimastel aegadel on Eesti vehklemises taas käärinud ja Lehis loobus detsembris Vancouveris toimuval maailma karika etapil epeenaiskonda esindamast, pühendudes vaid individuaalturniirile.

Delfis avaldatud Lehise kirjas alaliidule toob sportlane välja alaliidu otsuse mitte kompenseerida võistlussõitu sportlastele, kes naiskonda ei esinda. "Siis tekib minul küsimus, kas minu sõidud on siiani kompenseeritud alaliidu poolt peale minu vigastusest naasmist. Vastus on seni ei," kirjutas ta.

Eesti vehklemisliidu peasekretär Aivar Paalberg sõnas intervjuus ERR-ile, et Lehis võiks olla oma etteheidetes konkreetsem. "Ma tean, et on tõstatatud küsimus, justkui hoiaks alaliit mingeid rahasid kinni. Siin on olukord suhteliselt selge. Asjaolud on sellised, et Katrinal ja tema treeneril on nimeline olümpiakomitee toetus ja see on kõik välja makstud. See on 24 150 eurot," vastas ta.

"Teine osa toetusest, mille EOK-st saame, on naiskonna tulemuse eest ja see läheb naiskonna eelarvesse. Raha on vehklemisliidu kontol, juhatus kinnitab naiskonna eelarve ja sealt tehakse väljamakseid. Kulude eest vastutav isik on koondise peatreener. Seal on kord, millisel kujul tuleb aruandeid esitada."

"Kahe või kolme arvega on see, et vasta kehtestatud vormilistele reeglitele. Kui räägime naiskonna eelarvest kulude katmises, siis on seal puhas aruandluse küsimus. Mingid asjad on vaja ära teha," lausus Paalberg.

"Mida mina olen omalt poolt teinud, on see, et hakkame arutama, kas aruandluse korda ei peaks lihtsustama või selgemaks tegema, et sportlastel oleks lihtsam. Võib-olla peaks reegleid natuke korrigeerima."

"Need konkreetsed asjaolud, mis vajakajäämised või probleemid on alaliidus - tasuks alati konkreetsete näidetena välja tuua, siis saaks sellega tegeleda," rõhutas ta. "Kui on lihtsalt sellised probleemid täpselt sõnastamata, siis on suhteliselt raske nendega tegeleda või lahendusi otsida."

Lisaks reiside kompenseerimisele ei ole Lehis ühel meelel ka koondise peatreener Kaido Kaabermaga ettevalmistuse osas, soovides ühislaagrile eelistada individuaalset treenimist.

"Inimestevahelised suhted on keerulised. Kui vaatame tagasi, siis vehklejate omavaheline hõõrumine on meedias kajastamist leidnud viimased paarkümmend aastat. Selles ei ole midagi erakordset," lausus Paalberg ja lisas, et see pole siiski seganud otsuste langetamist sportlike kriteeriumite alustel.

"Kui vaatame tegusid ja fakte - näiteks probleemid Katrina Lehise ja Kaido Kaaberma vahel -, siis peale vigastust, kui Katrina on alustanud vehklemist, on meil tsüklis olnud neli korda võistkonnavõistlus. Kolm korda nendest on kuulunud võistkonda Katrina."

"Ainult viimane kord Legnanos ta ei kuulunud ja kolm korda oli ta koondises peatreeneri valikus ehk teda eelistati ühele teisele olümpiavõitjale," lisas Paalberg. "Ühelt poolt justkui neid otsuseid langetatakse minu hinnangul väga ratsionaalselt, aga samas on inimestevahelised suhted."

"Me ei saa öelda alaliidu poolt või mina isiklikult, et omavahelised suhted mõjutavad ratsionaalset otsustamise protsessi. Aga vehklemises on tugevad isiksused."